See loom mu iseloom ja olen ise loom.

Blacky peab iga päev peale süsti kindlasti sööma. Siiani on see kulgenud eriliste viperusteta, isegi kõige kuumematel päevadel on mutikesel olnud isu nagu härjal. Oma roll on selles ka kindlal rezhiimil, söögipausie vahel enam snäkke ei saa ega maiusi. Range kord :P.

Aga vot nüüd on mõõn, juba teist hommikut ei taheta. Eile peale veenmist ja meelitamist ikka pisut sõi aga täna on sisse läinud tervelt 3-4 krõbu.
Protest on täielik, keerati end padjale tukkuma ja altkulmu vahib otsa, kui mina kausiga liginen. Uni on ka kallal, eile jõudsime hilja ja ma ju isegi magaks veel. Hommikul kui jalutusrihma kaela panin, tegi B Suskat - keeras end esikus kummuli ja magas edasi. Õues oldi reipam, praegu tuul ja talutav soojus veel. Lapsed olid jätnud printsessipalli jätnud õue, sellega läks ilgeks mänguks ja värsked ahvatlevad mullamutihunnikud olid ka jube magnet.

Suskin on täielik õueloom, maal nii ära harjunud, et ma ei tea, mis nad siin tegema hakkavad kui ma tööle lähen :). Piisab sellest kui ema hakkab end aeda seadma, Suskin kohe kõpsti kõrval ja tahab kaasa. Eriti hea meelega minnakse porgandipeenra juurde, sealt saab juba midagi hamba alla soetada ja porgandid lähevad meil väga hästi. Praegu see seltsimees magab kui nott. Eile ilmus magamistoast välja alles 10ks, korraks sirutas ja ringutas, larpis vett ja magas edasi.

Ema on eriline iidol praegu. Toas olles kohe kui ema istutud saab, on Suskin kohal ja üürgab seni kuni sülle võetakse. Õues passib ema tooli all ja ka vahel nõuab hetkeks sülle. Hea kuum koer higise inimese süles :D. Aga vot vaja.

Minu inimesed, mu rahvas, mu seltskond.