Kesklinnas ringi tiirutades näeb üha rohkem kummikuid. Lillelisi ja ruudulisi, värvilisi ja ühevärvilisi. Täitsa äge, inimestel on julgust ja kummik tundub olevad lisaks praktilisusele pop.
Eile nägin meie söögikohas naiserahvast, kel lihtne must kummik jalas ja peale maalitud muhu muster. Idee iseenesest tuttav aga sealses keskkonnas hetkeks ehmatav, kuid siis viis suu muigele. Tore julgustükk ning kandja kandis idee stiilipuhtalt välja :).
Meil on veel hanged aga juba sulab hoogsalt. Täna viskasin kevadlillepeenra nurgast pisut lund ära. Hästi natukene on servast rohelist näha. Tundub uskumatu aga nii on :D. Kevad siiski tuleb!
Käsitööga on hetkel nii, et koon ja harutan, tikin ja õmblen isegi aga valmis pole veel midagi. Viimase pikema kudumaratoni osa harutasin pea 15cm tagasi, kuna see va jutuline muster hajutas jälle mu tähelepanu :S. Vähe sellest, et ma igasugustesse mustritesse niigi "loominguliselt" suhtun ja pooled asjad omamoodi teen, ma ju ei loe neid otsast lõpuni enne kudumist läbi. Isu läheks ära :D. Nii siis avastasingi nina mustris, et a la 3. veerus peenikeses kirjas on märkus - ja samal ajal...
Nii, nüüd tegudele!
Lugemise ja kirjutamiseni.
annan teada, et ostsin kummikud. mingil meeltesegaduse hetkel ostsin kahjuks poolkummikud ja nüüd ronivad mu ülilaiad püksisääred kummikust välja. vaja oleks sellised rattasõitja jalavõrusid, ma ei tea, mis selle ametlik nimi on. esialgu tõmban pikad villased sokid püksisäärtele peale ja näen pentsik välja.
VastaKustutaTee kedrid peale :)
VastaKustutaKummik on mõnus, solberdasin hommikul lompides läbi rajuvihma.