pühapäev, 3. mai 2009

Sai pisut müratud

Alustada tuleks vist sellest, et ma eriti ei tiki. Mulle meeldib rohkem kududa ja siis heegeldada pisut aga tikkimine on olnud tiba tagaplaanil.
Aga nüüd seoses selle imelise raamatuga ja aasta tagasi toimunud Viljandi üritusega ma vahel ikka nokin tikkida ka.
Seekord siis poekott emale.

Mõtlesin alguses, et teen serva ainult, siis lisasin suure sõõri keskele. Vaatasin laululahingut ja nii muuseas tulid ka nood tärnid ka. Ja siis veel natukene ühte ja teist.




Ikka pole rahul, tsipa peaks kompositsiooni kallal veel nokitsema.
Oehh, ma ütlen!

Esineb kitsaskohti ja mitte ainult tikkimises :D

Edit: uus versioon.


2 kommentaari:

  1. Icc, ta pressib end sinna magama ja selg ees roomab välja :D.

    Mul on ka tunne, et nood kunagised põlled olid nii kirjud sellepärast, et see, kes esimesena toda tikkima hakkas, ei saanud pidama :).
    Igatahes ma nüüd täiendasin juba ja praeguse üldmuljega ma pisut rohkem rahul.

    VastaKustuta
  2. väga ilus kott, see serv on kohe eriti nunnu :)

    VastaKustuta