"Nojah, põhiliselt jaguneb ooper kahte sorti," ütles Nanny, kellel oli tõelise nõia oskust kõnelda veendunult ja asjatundlikult asjust, millest tal vähimatki aimu polnud. "Üks on raske ooper, kus lauldakse põhiliselt võõras keeles ja kogu lugu käb umbes nagu "Oh-oh-ooh, ma suren, ooh, ma suren, ooh-ooh-ooh, ma tõesti suren", ja teine on kerge ooper, seal lauldakse ka võõras keeles ja põhiline sisu on "Õlut! Õlut! Õlut! Õlut! Mulle meeldib juua õlut!", ehkki mõnikord joovad nad õlle asemel shampanjat. Sellega ooper põhiliselt piirdubki, kui täpne olla"
"Misasja? Et surrakse või juuakse õlut?"
"Põhiliselt neh, " ütles Nanny, osates mõista anda, et sellega piirdub kogu inimkogemuse skaala.
"Ja see ongi ooper?"
"No-oh, eks seal m i d a g i võib lisaks olla. Aga enamalt jaolt käib asi ümber õlle ja pussitamise"
(Maskeraad, Terry Pratchett)
Mina käisin ka täna ooperis! Meil oli kolleegidega ilus õhtu. Alustasime varase õhtusöögiga Vertigos ning lõpetasime rahvusooperis Rigolettot kuulates-vaadates.
Vihjeks, kaks kuulsamat viisi sellest ooperist - Vihje 1 ja Vihje 2
Minule meenusid lapsepõlve telekatked Anu Kaalu, Margarita Voitesega
Seekord laulis Rigolettot soomlane Hannu Niemilä, Gildat Irina Dubrovskaja Venemaalt ning hertsogi osas oli Ukraina tenor Dmytro Popov. Super hääled, eriti meeldis mulle Dubrovskaja.
Aga nagu ma nende kodukalt lugesin, on edaspidi kooseis teistsugune. Meil vist siis vedas:)
Väga ilus elamus oli!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar