Põgenevad naised

Pole üldse mitte kuduteema ega miskit aga lõbus lugemine. Harva kui Pullekas miskit lõbusat kirjutab, reeglina on tal mingi kana kogu aeg maailmaga kitkuda. Et siis see lugu.

Kunagi kui suhtlusprogrammid alles popiks saama hakkasid, oli üks selline nagu ICQ. Ilmselt on praegugi, kuigi msn ja skype on popimad. Vot sellest ammusest ajas meenub mulle üls lugu. Tekkis kontaktidesse üks lahe tegelane Norramaalt, Oslost. Suhtlesime mõnda aega niisama, ta töötas restoranis, teadis söögi-joogimaailmast absull kõike ning oli hea huumorisoolikaga :P. Vot. Tema siis tahtis omale Eestist elukaaslast, oli selline kinnisidee. Aitasin tal tõlkida päevalehtedesse tutvumiskuulutust ning viisin kokku reklaamiosakonna kontaktidega jne. Lõbus oli. Ta sai väga palju kirju, eestlastelt ja ka venelannadelt. Osad olid heas inglise keeles, osad konarlikumad. Ta skännis kirjad ning saatis lugemiseks. Uuris tausta, et kuidas tema kaaslane võiks sobivuse korral Norras hakkama saada (haridus, eriala, töökoht). Mäletan, et üks naine oli tütrega, töötas Estonias, slaavlanna. Kiri oli suht depressiivne siinse elu suhtes ja tundus, et naine lihtsalt tahtis Eestis ära, paremat elu. Teine oli rahvusvahelisest firmast, see jäi talle kripeldama. Oli uurinud, et Olsos ka branch. Et kui sobib, siis saaks ehk ühe firma piires liikuda nt. Tollele aitasin Interfloraga lilli kontorisse saata :)))). Lõpuks tuli ta ka Eestisse, kohtus paari tüdrukuga aga nood talle vist ikka ei meeldinud. Igatahes oli ta pisut pettunud.
Too rahvusvahelisest firmast olevat olnud liiga äkilise loomuga, riskialdis.

Kui ma küsisin, et miks ta just eestlast omale kaaslaseks tahab, ütles ta, et eesti naine tema ettekujutuses oskab hinnata kodu ja perekonda. Et norrakad on oma võrdõiguslikkuses läinud nii hulluks, et naine on rohkem mees kui naine. Ma eitea, miks ta nii arvas. Kui ma küsisin, et äkki ta otsib mingit allaheitliku kodukana, siis seda ta nagu ka ei kinnitanud. Pigem jäi mulje, et tema lahutatud norra naine oli pigem keskendunud karjäärile kui kodule.

Meie suhtlus peale seda Eestis käiku ka katkes, sest ma keeldusin temaga kokku saamast :P. Laud oli Egoistis kinni pandud ja puha, ic. Mina aga ei usalda välismaiseid võõraid nohh. Telefonitsi suhtlesime ja värvikaid pilte tema kohtingutest kuulasin ka aga silmast silma me ei trehvanud. Ta oli väga pettunud ning kadus kontaktlistist suht varsti ära. Nii et ma ei teagi, kuidas tal nood naiseotsingud lõppesid.

Icq-aeg oli üldse üks lahe periood. Kui ma seda kasutama hakkasin, siis sain omale kontaktiks ühe ameeriklase, kes oli koolibussijuht. Vanem naine oli ning õpetas mulle inglise keelt. Parandas mu lauseid ja tegi aega parajaks. Siis mingil ajahetkel tekkis listi Mary, superinimene, kolme lapse ema, koduperenaine. Tema isa oli saksamaalt pärit, ise elas Ameerikas. Käis vabatahtlikuna kohalikus raamatukogus vahel abiks, muidu oli kodune. Suhtlesime väga pikalt, kuid tal avastati mingil hetkel vähk ning ta viibis pikalt haiglas. Poeg vahel jättis temast teateid icq-sse mulle aga siis katkesid meil kõik kontaktid. Temaga oli huvitav, mulle meeldisid tema vaated elule. Muuhulgas rääkisime ka hapukapsasest ja süldist:). Tema isa teadis neid toite ja armastas, kuid tütar loomulikult mitte :P.
Oh, aastaaeg vist selline, et paneb minevikus sorima.