Operatsioon Õ

Eile juhtusin lugema mingit järjekordset lugu Eestimaa teedel juhtunud avariist, kus muuhulgas oli lause - autost leiti ka süstlaid ja nood saadeti ekspertiisi vms.

Täna, kui ma Toometisse kihutasin, tuli see mulle meelde. Nimelt oli mul tänaseks hommikuks täpne ajakava. Kliinik avatakse kell 9, uriiniproov ei tohi olla vanem kui tund, sõitmiseks peab arvestama vähemalt 45min. Õnneks koerad magasid kaua ja ma sain oma toimetused kõik täpselt 8ks tehtud. Seejärel sain Suska rihma otsa ja tormasime õue. Blacky jäi pika näoga tuppa ootama ja oli segaduses. Nii, siis oli B kord. Meelitasin ta puhtale õuemurule, ise süstlaga kõrval passides:P. Vajaliku koguse sain kinni püütud aga no ega ta ei tule ju kohe tuppa. Vaja veel teine häda teha ja lõhnu nuusutada jne. Lõpuks saime tagasi tuppa. Helikiirusel toimus siis riiete vahetamine, asjade kokku pakkimine ja autosse! Jah, shame on me, ma ületasin täna räigelt kiirust, isegi linnas. Autos süstal koera uriiniga :D.
Aga kella 9ks oli proov kliinikus, nüüd jääb vaid loota, et labor selle kohe ka letti võttis ja et see kvalifitseerub sobivaks. Lubati helistada.

Aga üldiselt on nii, et lugesin eile läbi hunniku teemasid foorumis ning kõik sümptomid viitavad siiski ebatiinusele. Hierarhia kangutamine, tähelepandav aktiivsus, suurenenud isu ja janu, siuke hormoonid möllavad seis on. Vaatasin veel järele, kunas tal jooksukas oli - mai keskel. Nii et täpselt 2 kuud, et kujuteldavaid kutsikaid oodata :D. Õnneks ei kodusta ta loomi ega patju nagu osad foorumielanikud oma lemmikutest rääkisid.

Eile oli ikka lahe vaadata, kuidas Suska üritas Blackyl tuju tõsta. Eks see kliinikus käis oli suts närviline kogemus ja linnas kah, et mis siis nüüd. Maaelanik nagu ta on, linnamelu teeb närviliseks. Kodus oli nii väsinud ja natuke kurb. Suska saigi ta lõpuks mängima, lammutasid jälle oma sajajalgset ning Suska nägi õhtuks välja nagu harjutaks ta jõuludeks - valged vatiinitükid rippusid habemes.