Täna käisime Blackyga Toometi kliinikus arstil. No närvid olid läbi ja pabin sees nii mul kui koeral, temal küll rohkem. Blacky pandi selili nahast renni ja tehti kõht geeliga kokku. No alguses oli hirmus kole aga siis kui õde kõhtu puhastama hakkas, siis hakkas tüüp mõmisema nagu karu, mõnus oli, ic. Õde naeris, et vaata kui mõnus sul on, ise pabistad.
Arst ütles, et neerud paistavad olevat korras, samuti ei ole põies mingeid kive ega seinad pole normaalsest paksemad. Proove võtta ei saanud, sest me olime korralike tegelastena enne nurga taga käinud põit tühjendamas :P. Ma üldse ei mõelnud, et nii ei tehta. Keegi ei hoiatanud kah, deeeemitt. Nüüd pean homme püüdma ise proovi võtta või siis lähme reedel uuesti tagasi.
Nimelt pissis Blacky mõned päevad tagasi päeval kodus olles tuppa ja korra juhtus öösel ka. Kuna ta mitte kunagi niiviisi ei tee, siis on see veider ja vajab kontrollimist.
Koju jõudes oli Suska nii rõõmus meie saabumise üle, et kole. Nuusutati Blacky üle, Blacky kadedalt küll istus kohe, et ei mingit uurimist siin! Blacky sättis end pikutama, Suska pressis end tema nin alla niiviisi, et käpad olid koos ja ninad vastamisi. Rõõmsalt proovis käpaga patsutada, et no kuule, hei! Mängime!:). Aga B ei võtnud vedu ja nüüd magavad mõlemad.
Loodetavasti siis saab reedel mingit selgust, miks B niiviisi käitus. Joomist kästi ka vaadata, et kas joob tavaliselt rohkem ja millised on päevased kogused. Seda on suht raske hinnata, sest nad joovad kahekesi ühest kausist. Arst ütles, et üle poole liitri päevas per koer on palju. Mina jälle ütleks, et ei ole. Jalutamast tulles on jube palav neil alati ja siis juuakse rohkem. Imelik oleks keelama hakata ju, kui koeral on janu. Iseasi, mis täpselt neid jooma ajab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar