Ma ei ole mitte midagi kirjutanud eurovisioonist, tänamatu tegelane selline. Ma nimetaksin seda endiselt vana nimega, kuigi blogides on liikvel muud mugandused. Ega see nüüd nii hull võistlus ka ju polnud! Meil oli oma seltskonnaga igatahes väga lõbus, enamasti küll seltskonna arvelt :P
Meie kohalikud hääled läksid Soomele, teiseks jäi Ukraina (mina ei tea, miks) ja kolmandat ma ei suuda meenutada.
Kui ma peale võidulaulu vaatasin oma märkmeid, siis olin Molitva ära märkinud ristikesega küll aga minu lemmik ta polnud. Mulle omale meeldisid ungari, soome, kreeka, saksamaa, rumeenia, leedu ja no ok, läti ka. Muud olid sellised kahtlasemad. Aga võidulauluga oli niiviisi, et kui ma järgmisel päeval vaatasin kordust, siis enam nii hull ei olnudki. Ja pressikas lauljannaga oli ju üsna ok, smart and young. Mis mulle selle laulu juures meeldis, oli emakeelne esitus. Las ta siis võitis, mis seal ikka.
Aga muidu ma ei maga ega söö. Ended peaksid viitama heale õnnele aga mina olen murest roheline. Eile kukkus kägu esimest korda, õhtul ehk seega õnnekägu nagu vanarahva tarkus ütleb. Kui kuuled esimest korda kägu hommikul, kukub see sulle hoolt. Kui lõuna ajal, siis laiskust ja õhtune kägu kukub õnne. Vot nii. Kevadel oli esimene liblikas kuldne, seega kui uskuda vanaema tarkusi, pole põdemiseks põhjust. Aga kuna ma olen selline mureneja mutt, siis ma ilmselt enne õhtut rahu ei saa. Jaajaa, ainult see tänane päev ongi veel mureneda. Nii vähe aga oi kui vastik enesetunne. Sees keerab ja pea huugab.
Natukene on veel jäänud, hoidke mulle siis pöialt... aga seniks, vaid Nightwish suudab mu paanikat vähendada :S
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar