Linnatuur

Vaatasin eile poole ööni Postimees online`i, istusin perekooli jutukas ja hoidsin telekat lahti. Täiesti ärevaks tegi ja vihaseks ka. Eriti masendav oli leida teateid Estonia, Jaani kiriku ja Kunstiakadeemia akende lõhkumisest. Kas need inimesed üldse teavad, mis objektid need on?!?!?! Miks nii noored inimesed üldse öösel tänavatel on?! Kus on nende vanemate vastutus?!
Ma ei ole nõus sellega, et nonde pättide vandalism riigieelarvest kinni makstakse. Pooldan seda, et kõik kinnipeetud oma taskust (või vanemate) need kahjud kinni maksaksid. Mind ei huvita, kust see raha võetakse. Inimene peab oma tegude eest vastutama.

Isegi kui praegu rahulikuks peaks jääma, on suhted muulaste ja eestlaste vahel jäädavalt rikutud. Tädi ütles, et tal laps läks maksikasse süüa ostma ja kui vene poisid vastu tulid ja irvitasid, oli ta tundnud sellist meeletut viha, et oleks tahtnud neid lüüa...
Onu ütles, et kui ta reede hommikul tööle läks ja tere ütles, siis venekeelt kõnelevad kaastöötajad vastu ei öelnud. Nii et ma ei kujuta ette, mis edasi. Tallinnas elada küll ei taha, linnades üldse. Sellised laamendajad ei ole inimesed, nad on loomad, pööbel, kultuuritud & juurteta matsid.

Kuna ma olin end uudistega üle külvanud ja piltide vaatamisest käis pea ringi, ei püsinud ma kodus. Läksin hoopis tädile külla ja võtsin shotikad ka kaasa. Tädi tegi pirukaid ja oli rõõmus. Kudusin seal lobades ema kampsunist kolmveerand selga valmis ja üldse oli mõnus päev. Raadiot ega telekat me lahti ei teinud, kerge üleküllus on hetkeks. Ma väga loodan, et tänane möödub rahulikult, politseinikud vajavad ju ka puhkust, ka nemad on inimesed ja teevad rasket tööd.


Aga minu tänane panus päikselisse päeva on Novitast leitud kampsun (nr33). Mõtlesin, et teen emale emadepäevaks kingituse. Ilgelt kiireks läheb ja vist jään ajahätta :(. Pildil on värvitoon vale, peaks olema soe beezh. Kudumine rahustab, kuigi maal on endiselt vaikne ja kui meediakanaleid ei avaks, siis ei teaks juhtunust midagi.




Ja shotikad teevad peale väsitavad päeva sünkroonmagamist...



Ma olen kõikide nende päevade jooksul mõtelnud meie suursaadikule Moskvas, Marinale ja tema shotikale Sannule. Ma loodan, et neil on kõik ok.