Ma ikka koon ka

Vahepeal läks blog ilgelt söögiseks kätte ära aga ma tegelikult ikka koon endiselt:). Eile oli jälle pikemalt aega, et lõpetada pooliku kampsuni varrukad. Hakkasin mõned kuud tagasi tegema seda aga midagi on nagu teisti, asi lõngas vist. On hea ja pehme, mõnus kududa aga toon ei meeldi 100%. Selline võidunud valge moodi on või nagu pesemata maavillane :P. Oleks vist pidanud tookord ostma teist tooni, hmm... Aga noh, varsti saab valmis, kapuutsi alustasin juba. Väga hull ei olegi, võibolla meeldib ja hakkan kandma.

Aga et söögist ei saa üle ega ümber, siis ma hakkasin pannkooke tegema. Pühapäev ikkagi ju! Eksperimenteerin! (nagu vanaema juba, irw). Mul oli pool pakki Vilma jahu ja hunnik vanaemast jäänud kiirkaerahelbeputru lisanditega (õun, ploom, vaarkas jms). Kunagi ostsin hunniku, sest ta ei saanud eriti süüa midagi peale vedela viimases lõpus. Ja nüüd on neid palju järgi, realiseerimisaeg veebruaris. Panin siis kaks pakki seda pudrusegu vilmale sekka ja nüüd küpsetan. Kaerahelbepannkook võiks ju hea olla? Fariinsuhkrut panin ka natuke ning suvest on ema tehtud toorvaarikamoosi sügavkülmas, nammm.