Kõigile armas, kuna ta on oma :P

Kolasin täna üle pika aja shotikate foorumis, mille ma aastal 2001 lõin. Oma koera nimelise:) ja kõikidele shotikahuvilistele hoolimata ühingulisest kuuluvusest. Huvipärast jooksutasin natuke statistikajubinaid seal ning leidsin, et lemmikteemade TOPi kuulub koerte nimede teema. Kuna ma mäletasin väga hästi, kelle koertast seal kunagi juttu oli, otsisin selle üles. Marko Matvere ja Nato, lubage tutvustada :).

Järgmine nimelugu pole seotud küll shotlastega aga huvitav sellegipoolest.
Nimelt võib leida Väikeste Lõõtspillide Ühingu viimase plaadi ümbriselt
bändiliikmete fotode seast ka koera, kel nimeks NATO. Järelpärimisel selgus
järgmine:
"Koer kuulub minule. Nime andis talle minu kolleeg Jaan
Tätte. Territooriumi valvurina on ta oma nime igati õigustanud,
kuigi väljaõpet ta saanud pole." Marko Matvere.

3. jaanuari (2002) Eesti Ekspressis on intervjuu M. Matverega, milles ta kirjeldab oma kokkupuuteid koertega. Oma Nato kohta ütleb ta aga nii: "Mul on hea meel, et minu lastel on koer. Ma ikka ütlen, et Nato on teie vend. Nagu veidi debiilne laps peres, kes käitub nõmedalt, lausa lollilt, sööb palju, on pidevalt rõõmus - igati ebameeldiv, aga ometi on ta kõigile armas, kuna ta on oma"

Viimane sõnavõtt mulle omale väga meeldib. Olles väga pikaajaline MMi fänn (nii laval kui muusikas ja nii umbes aastast, mil ta lavakas veel õppis ja koos Avdjushkoga meie kooli keldris laulis "sel aastal tuleb kevad teisitiiiiii..."), arvan ma aimavat, millise soojusega see öeldud on. Mulle tuleb see hinnang vahel meelde, kui ma Suskat_blondi sahkerdamas vaatan :).