teisipäev, 26. detsember 2006

Ei kommentaari...

See fraas on end ammendanud, ma tean. Aga mingi jama on kommentaaridega. Ei saanud mina kommida neid vanasti, kes beetas olid, st siis kui mina veel polnud. Täna ei saanud uues keskkonnas sisseloginuna aga kommida omakorda Ematehniku blogi. Kangekaelselt teatas, et sellist accounti meil ei ole. No kuidas ei ole, kui praegu on? Arusaamatu. Anonüümsena ka keelas ja teise nime alt sisse ei lubanud logida. Peab uurima, mida räägib help foorum, äkki on teistel olnud ka samad jamad. Võibolla on jõulu"küpsiseid" palju ning "temp"ude eest pole ka ammu nahutada saanud:P. A ma ei viitsi praegu uurida kah... laiiiiskusss kontiiiidess.

Aga linnas käisin ära! Lõnga ei saanud, sest kahes teepealses poes nad seda ei müünud. Pean end ikkagi kunagi ajama kanalisse, sealses rimis on. Mõtlesin küll, et enne järgmist nädalat mul asja linna enam pole, saaksin kodust tööd teha ja aega kokku hoida, linnast eemal. Aga mul on kihk lõpetada see roheline hõlmik noh. Täna olin liiga laisk, et peale 2h shoppamist, 3h külasolemist ja õhtust Prismat veel kanalisse sõita ja teist kaudu koju tulla. Pime ja hilja ja väsinud kah. Aga nüüd kripeldab! Kindlasti olid seal kassasabad ja palju rahvast (lohutab). Hommikune Ülemiste oli täitsa inimlik. Kuna ma lõhkusin pesumasinas oma lemmikteksad ära, siis kummitas vajadus uued soetada. Aga meie kaubandus on ... teate isegi... Mõneks ajaks jälle poendusest täiesti sein ees. Tegelikult saaks ju heegellappidel otsi peita ja neid kokku ühendada... (lohutab veel)... Imelik, et rimides nii erinev valik on. Prismadest rääkimata. Lasnaka omas on raudselt suurem valik, piiiiikkkkk leeeettttt lõngu täis:). Ehh...
Inimeste poolest oli täna üsna mõistlik liikuda, polnud masse ega sabasid. Ma olin ise puhanud ja polnud läpakat käe otsas nagu tavaliselt peale tööd. Aga poodlemine on õudne tegevus. Ma ei saa aru, miks seda vahel stressimaandajaks peetakse. Ma olen alati laip peale siukseid käike. Aga nendest ei pääse ju, kui just ei taha paljalt ringi kõndida :D

Aga plikadega oli lahe nagu alati. Kõik lugesid salmi ja said oma kingitused kätte. Päkapikk va tuhajuhan oli nänni siia maha jätnud noh :D. Sõime kapsapirukat ja kringlit, namm. Lapsed vaatasid Õnne 13 vanu osi :D ning joonistasid tonnide kaupa pilte. Piltidel olevate objektide identifitseerimisega panin puusse nagu alati. No puudub kujutlusvõime, mis teha.

Oh, ma tahaks lõputult logeleda ja mitte midagi teha. B niutsub ja küsib välja. Ema istub telefonis ja kurdab, kuidas pühad raisku läksid, sest ta ei teinud mitte midagi. Kas mina olen ainus, kes kaifib oma laiskust?

4 kommentaari:

  1. Vabandan ette, et kommenteerin :)
    Nimelt küsisin ma mingi kuu või rohkem aega tagasi kellegi kuduja blogis, et kas ta soovib saada lambalõnga. Ja kõigepealt läks mul meelest ära ema juurest see lõng ära tuua ja nüüd läks meelest ära, kes too kuduja oli.

    Aga kuna ma ei tundnud ei toda kudujat ega ka siinset, siis küsimus on õhus, tahaks niisama näärivana mängida, sooviksin soovijat leida. Mul on toda lambalõnga vist mitu kilo ja seisavad juba terve dekaadi või rohkem, kuna ma tegelen käsitööga jube harva ja lambalõng on igav.

    Aga et nüüd mu kiri interneti sügavustes kaotsi ei läheks paluks emailiga oma soovist teada anda:
    esdtp att hot.ee
    Kena käsitöist aastalõppu!

    VastaKustuta
  2. Kui oled ise beetas (vabandust, see pole ju enam beeta, vaid nüüdsest UUS blogger), siis pead enne sisse logima - nagu läheksid oma postitust kirjutama. Ja siis saad kommenteerida.

    VastaKustuta
  3. Või siiski.. just praegu sain kommentaari postitades teada, et piisab sellestki, kui lähed teise blogisse, kirjutad kommi ära ja siis paned kasutajatunnuse:) Aga äkki see kehtib ainult nende kommenteeritavate blogide puhul, mis on ka "uued"?

    VastaKustuta
  4. Ma olin sisse logitud aga ikkagi ei toiminud. Ei teah, täna proovisin siin, toimib.

    VastaKustuta