Klaipėda -Juokrantė- Klaipėda

Kolleegid (regioonipõhised) kutsusid mitteametlikule kambaüritusele Leetu, et oleks tore üle saja aasta trehvata ja natukene rutiinist välja saada. Kuna mul on olnud UKst saadik ports sipelgaid püksis ja ma olen peamiselt viitnud aega lennufirmade pakkumisi uurides jms lehtedel, siis olin kohe minemas. Üks "aga" muidugi oli - 50 kilomeetrit rattaga kimamist treenitud inimeste kambas! Hmm.... Juhtusin oma kahtlusi jagama tiimiga (ärisuunapõhisega) ja sain kiire tagasiside, et küsigu ma e-bike`ide kohta ja ei mingit põdemist. Küsisin, bronniti ja otsus oli tehtud! 

Klaipėda hiir

Minek oli metsik, sest see oli meil kõik oma kulu ja kirjadega, igaüks ise vaatas, mis variant on parim või soodsam-mugavam. Mina oleks vabalt autoga läinud, aga siis tuli just Air Balticu soodukas veebi ja mõeldud-tehtud. Lend läks läbi Riia, lühikesed jupid, imeilus ilm, minu meelest tuulevaikne lausa, aga lennukid maandusid nii Riias kui Palangas nagu küpsed ploomid - põmaki! Miks ometi, miks?! 

Kohustuslik vein enne lendu, mine neid piloote jälle tea!

Pakkisin ikkagi äraantava pagasi kaasa, sest rattariided, jalanõud, kingitused jms. Ma pean seda pakkimise asja veel ikka hoolega õppima ja sobiva kohvrikese leidma. See selleks. Kõik sujus, lihtsalt lend oli tsipa kallim. Palanga lennujaam oli nagu pisike putka, aga hullult täis sõjaväelasi meenutavaid kutte. Mõtlesin, et äkki rahuvalvajad, sest piir ju lähedal. Erariietes, aga nad eristuvad kuidagi väga selgelt. Heas vormis, pikad poisid, suured ühe vormiga seljakotid, inglise- ja saksakeelsed jutud. 

Plaan oli leida buss ja tulla Klaipedasse. Kohalik bussipeatuses tõlkis graafikut ja chekkas veebis veel üle ka, aga seda bussi nagu ikka ei tulnud ega tulnud. Lõpuks tuli üks umbkeelse juhiga ning ütles, et Palanga ainult. OK. Mul oli kõht tühi, palav ja sain jutule ühe norrakaga. Kiire tiim up ning takso peale :D Kulud jagasime kolmeks, kohal olime ca 30 minutiga. 

Hotell - Old Mill Conference - oli üllatavalt OK. Hiigelsuur tuba, töölaud, vannituba, katuseaknad, lai voodi. Öölaud ja peegliga laud. Öösel haudvaikne, ma magasin nagu beebi mõlemal ööl sügavalt ja hästi. Meri paistis aknast, kraanad ka, sest nad ehitavad midagi hullult sinna kanti. Hommikusöök oli keskpärane, aga kõht sai täis ja kohv kannatas juua. Ei kurdaks. Hotelli taga, merepool on kena promenaad vaaterattaga. 

Hotelli promenaad

Esimese päeva õhtul kolasin pikalt vanalinnas. Vana, Preisimaa-aegne linnakene, munakivitänavad, natukene veel neid puitraamidel majakesi alles. Külm borš, mida ma alati Leedus käies söön, sest see on seal nii hea! Kohalik odav õlu, koogikesed. Elu nagu lill, eksole :) 

Klaipeda vanalinn

Aga ikka need heas vormis mehed ja massiliselt võõrkeelt. Lõpuks sain lingi, kus kirjutati BALTOPS 2024 üritusest, mis täpselt samadel päevadel Klaipedes toimus kui meie müügitiimi trehvunks. Nii et siis sellepärast! Ja no siis märkasin sõjalaevu ka reidil, suured hallid monstrumid!

BaltOps 2024

Järgmisel päeval oli pidulik rattaring. Saime rendikohast rattad, meestel olid gravelid, osadel tavalised maanteerattad, minu e-bike oli pikkusele sobiv ja lihtsam versioon, boschi akuga. Alguses vänderdasin maja ees hirmunult, sest see oli kõik nii võõras ja teistsugune, aga siis tuli kohe minna liiklusesse (sõiduteele kuni sadamani, appi :D) ja sadamast praamile. Aega virisemiseks ja põdemiseks ei jäetud. Etteruttavalt tuleb mainida, et jäin ellu. 

Marsruut kulges mööda Kura säärt kuni Juokrantė linnakeseni ja tagasi. Kasutasime vastvalminud rattateid, mis on sellised kõvakattega ja keset männimetsa. Imeline minek ja õhk. Natukene joogi- ja pildipause, liivaluited, mõnus kulgemine. Ratas toimis kenasti, kiirused olid 20-30km/h kandis, tundus suht uueväärne sõiduvahend. Meeste e-gravelid olid muidugi ägedamad, aga kitsad rehvid ja kitsam sadul, mul oleks keerulisem olnud sõita. Peff oligi vist ainus, mis kangeks jäi ja paar päeva tunda andis. Kuigi minu rattal oli suht korralik sadul ja mul olid ka rattariided kaasa pakitud (ma sõidan taas regulaarselt kodus ka, nii et päris nullist sõitma ei läinud). 

See pisike linnakene oli imeilus! Kui mereäärses kohvikus keha kinnitasime, oli tunne nagu istuks Haapsalu promenaadil. Väga armas kant! Kohalikud kiitsid veel Nidat ja soovitasid kindasti kunagi külastada, et nende jaoks on Nida "must" suviti. Kaitsealused ehitised, imearmsad majakesed jms. Eks tuleb kunagi plaani võtta. 

Ajagraafik oli suht tihe, pidime viimasele praamile jõudma. Tagasi kulgesime natukene sõidutee servas ja see oli vastik, aga varsti sai keerata metsavahele, mööda kruusakat otse tagasi rattateele. Üks kruusane mägi oli selline püstloodis, et pidasin paremaks ratta kõrval kõndida poolde mäkke ja siis sealt alla kulgeda. Hirm oli natukene sees, üks meil kukkus ja siis oled ise ka nagu sütel kogu aeg. Ajavahe tegin pärast kiirelt tagasi ja keegi minu järel otseselt ei oodanud. Praamile saime sujuvalt, rattaid on seal väga palju, osad lähevad meremuuseumisse (iilus koht, soovitati, aga meil ei olnud aega seekord) ja ülejäänud siis kas sõitma või mere äärde chillima. Neil polnud veel ametlik hooaeg alanud, masse polnud ja ilmaga ilgelt vedas. Selline kerge tuulekene, 20-21 kraadi sooja ja ei tilkagi vihma. Leedukad, kes hommikul olid tulnud Kaunasest, olid saanud kodus korraliku vihma kaela. 

50 km tehtud ja pool akust ainult kulunud. Sõitsin enamasti eco ja tour režiimis. 

Tagastasime rattad ja kõmpisin hotelli. Isegi jalad polnud kanged, väga kerge ja mõnus sõit oli. Õhtul jalutasin jala vanalinna, meil oli õlletehase tuur koos degusteerimisega ning õhtusöök. Hiljem veel linnatuur tunnikene ja siis hotelli magama. 

Läheks teinekordki :)

Tagasi tulin kolleegi autoga Lätti, külastasime veel exkolleegi pisitütart ja veetsime paar tundi Jurmala lähistel eraaias, kuni mul oli aeg viimane Tallina Lux kinni püüda ning koju sõita. 

ex-kolleegi tehtud kook, njamm!

Bribivases oli muidugi pisikene avarii, mis ummistas terve liikluse, nii et buss jäi pisut hiljaks. Huvitav oli ka see, et kõik jutud olid bussis kas läti või vene keeles. Nii Riiast tulnud juht kui Pärnus vahetunud kuju olid lätlased. Inglisekeelsed tervitused ja info tuli lindilt. Pärnu tüüp oli siuke speedy Gonzales, et ma süvenesin parema meelega oma filmivalikusse ja üritasin mitte maanteele vaadata. Ma ikka ei harju sellega, et ka kõrvalistujana on võimalik reisida. Kogu aeg on tunne, et teised juhid on segased :D 

Vot selline tore trip! Aitäh korraldajatele! Nüüd ma jälle olen nagu kolmandalt planeedilt, üritan tööasjadest aru saada ja süveneda. Üldse ei ole nagu sellel lainel veel :) 

Ja uut ratast tahaks ka! 

Suveniirid

Träna, mida ma alati Baltikumi tripilt kaasa vean. Lõnga seekord ei ostnud, poodi poleks kuidagi jõudnud ja hetkel pole midagi tarvis ka.

Käsitööajakirjad Leedust ja Lätist. Neil ikka ilmub!

Proua Ema soovib alati kohukesi ja neid peab olema suures valiks. Lisaks muidugi śakotis, mis on üks kuiv küpsis ja ei midagi erilist aga ilma selleta ei kujuta ka Leedust naasmist ette ju!

Ma tarbin minimaalselt alkoholi aga Valmiersmuisa Friśs tuleb Lätist alati kaasa tuua. Õlle baasil tehtud leedripuujook (shandy), mis on kuidagi nii mõnus külmalt rüübata, eriti soojal suvepäeval. Jah, seda müüakse ka Eestis aga mitte igal pool ja mitte alati. Kohalik õlu on onule suveniiriks. Ja siis muidugi Läti kohukesi ja rosinaleiba ka :) 

Kõik korraga, topelt ja paralleelselt

Mai on olnud üsna hullumeelne kuu. Koristustalgud, šotikatega matk, ettevalmistused Muuseumiööks, Rosina regulaarne arstitrip, emadepäev.

Ja siis kui arvad, et enam midagi ei mahu, tuleb Läti-Leedu lähetus (autoga, ise roolis) ja ameerika tuttavaga väljasõit Vormsile (ikka ise roolis, nii 7h kokku) :)

Kui nüüd faktide kallal veel norida, siis lisaks sellele kõigele oli veel Eurovisioon (ma vaatan alati eelvoorud ja finaali ka ära, kuni hääletamisteni)...  Ja eelarveaasta lõpp... ja üks noormees lõpetas lasteaia!

Ma olen nüüd vist natukene väsinud ja hakkan puhkuse esimest satsi ootama. Pikisilmi!

Aga nüüd tahab Rosin pissile ja pannkooke, voodist telefoniga blogimine ongi tüütu, nii et äratus.
Ilusat pühapäeva!

Matk šotikatega, 5.mai

Muuseumiöö, 18. mai

Tallinn-Bauska-Vilnius-Riga-Tallinn, 20.-22.mai

Vormsi, 25.mai 

Suvelõpu hõnguline Läti ja Leedu

Seekord oli küll pikem paus aga lõpuks õnnestus siiski pääseda Lätti ja Leetu. Enamasti sügisel ma selle tripi ette võtan ja ootan alati pikisilmi.

Seekord oli sõit kompaktsem ning pressitud lühemale perioodile kui tavaliselt. See nõudis ka rohkem energiat ning keskendumist tööle peamiselt. Siiski on poepidajad nt Riias aru saanud, et hull lõngahoolik peaks ka ikka poodi pääsema ning hoiavad oma poekesi vanalinnas avatuna pea 20ni. Eks sel ole omad head ja halvad küljed. Kui väga ma siis ikka lõnga vajasin aga see selleks... No nii tore on ju lõngu vaadata ja võrrelda :)

Graafik oli väga tihe. Äratused 5-6ajal, üksi roolis ja pikad vahemaad läbimiseks. Aga mulle meeldib sõita, seega ma ei kurda. Vastuvõtt oli suurepärane, eriti Leedus. Enamasti pääsesin kontorist alles peale 17-18, siis hotelli ja kui energiat jagus, siis ka natukeseks linna jalutama ja õhtust sööma. Ilmad olid ideaalsed, päike paistis kõik kolm päeva ning kraadidelt oli pigem suvine kui sügisene.

Aga siis need lõngapoed. Leidsin Riia vanalinnas kaks poodi, ühe planeeritult ja teise suht juhuslikult.  Esimene paikneb suuremas kaubanduskeskuses aga sissepääsuga tänava poolt. Seega kui olete samas kandis, soovitan küsida kaubanduskeskuse infoletist. Ise võib kuluda palju aega enne kui üles leiate. Poe nimi on Kumode ning paikneb too sellises keskuses nagu "Galerija Centrs". See on suhteliselt lähedal "Valters & Rapas" raamatupoele, mis omakorda on diagonaalis ooperiteatri juurest üle tänava.

Teine pood oli ka kohe seal kuskil lähedal. Mäletan, et liikusin vanalinna suunal edasi ja järsku oligi poekene minu ees. Tines. Müüdi peamiselt valmiskootud esemeid, kindaid, kampsuneid ning siis Tinese, 100% villast kohalikku lõnga. Ilusad toonid ja suht mõistlik hind. Märkasin ka postkaarte jms temaatilist. Arvestades, et tegemist oli nn turismipiirkonnaga, olid hinnad minu meelest väga head. Tihke 100g tokk villast maksis pisut üle 2 euro ja müüja oli nii lahke, lubas mul paar minutit peale sulgemist ka veel lettide vahel kolada. Muidugi ei saanud ma ju peale sellist lahkust ilma ostuta lahkuda :)

Ahjaa, ühe uue söögikoha proovisin ka ära. Käisime kolleegidega lõunal sellises restoranis nagu Rossiini. Julgen soojalt soovitada, väga hea hinna ja kvaliteedi suhe. Suhteliselt hea koha peal ning maitsvad toidud. Laua saime niisama, ei pidanud ette bronnima.

Õhtusööki planeerisin Fazendasse aga ei taibanud lauda kinni panna, mistõttu olin sunnitud hotelli näljasena tagasi jalutama. See koht lihtsalt on NII populaarne, et isegi nädala sees ei saa tänavalt sisse astudes lauda. Arvestagem teinekord! Aga hotelli buffee oli kah suht ok, peatusin seekord Latvijas.

Järgmisel varahommikul startisin juba Vilniuse poole. Pidin olema kontoris hiljemalt 11 ning tempo oli magnifico! Üks kohvipeatus Bauskas ning hopp üle piiri. Leedus on õnneks head kiirteed ja ilm endiselt soosis. Kolleegid aitasid parkimisega, viisid lõunatama ning hoolitsesid igati, et mu aeg Leedus suurepäraselt veedetud saaks. Lõunasöök oli neil organiseeritud uue rahvusraamatukogu vahetus läheduses olevasse söögikohta nimega Stebuklai. Omapärase käekirjaga paik on, leedupärane pisut ka. Ja need pikad Leedu lõunad, oeh... ma alati vingun kui ebaefektiivsed need on :) Keset töist päeva valguvad kontoriinimesed söögikohtadesse ning veedavad seal ikka lõdva randmega kauem kui tunni. Lisaks sõiduaeg kui just jala ei minda. Aga nii on.

Kuna plaanis oli järgmisel päeval otse Tallinnasse tagasi sõita, siis aega Vilniuses kolada oli väga vähe. Vaid õhtul üks jalutuskäik vanalinnas, kommiostud poest ning õhtusöök "Soul& Pepperis". Ka viimast julgen väga soovitada, nii tore personal on seal! Minu soovitud metsaseentega risotto oli küll otsa saanud aga peale kiiret kooskõlastust kokaga tehti maitsev pasta metsaseentega, mida menüüst küll ei leidnud :) Ja see muusika on seal nii mõnus! Arvestades mu väsimusastet ning paiga lähedust hotellile - ideaalne!

Hommik algas taas tuttava parkimisralliga - maa-alusesse parklasse, pakid autosse, piletiga kassasse, tempel peale, siis ühisteenuste putkasse maapeale tagasi, makse sooritamine, siis tagasi maa alla parklasse, pileti kinnitamine ja väljasõit. Ikka ei saa nemad sinna maa alla sellist asjandust, mis võimaldaks kaardimakseid :D Täiesti hämmastav korraldus aga kuna ma olin juba karastunud eelmistel kordadel, siis ei kaotanud pead.

Leedus peab üldse olema kahe jalaga maas, eriti liikluses. Julm aga kindla käega, sest seal on liiklus ikka selline, mida meil naljalt ei näe. Eriti tipptunnil ja kesklinnas. Kõik vahetavad ridu, trügivad vasemale ja paremale, vahele ja üle :D Kui ma Leedust autoga ära tulen, on alati mitu päeva aega vaja kui ma jälle eestlasliku sõidustiili omaks võtan ja rahulikult kulgen. Aga see selleks. Auto kontori parklasse pargitud, jätkasime kiirete miitingutega. Seejärel lõunapaus ja kojusõit võis alata. Vilniusest tuleb autoga välja saada soovitavalt enne 15, siis ei jää ummikutesse ning sõit on sujuv. Kodus olin pisut enne keskööd. Suht ränk "kütmine" oli aga kord aastas elab üle. Ja paindlik on selline reisimine ka, mul on nüüd śakotist ja leedu õlut, läti komme ja kohukesi :)

Mõnus vaheldus oli!

Loom veetis aega ema juures ja oli olnud väga rahul. Kodus on hetkel suur motivatsioon jalutada, ilmselt on mitme päeva uudised kõik lugemata. Ja lasteaial on uus aed, postidega, mida käivad igal hommikul isased märgistamas. Kohutav uudistevoog! Esimesel õhtul ma mõtlesin, et ma jäängi temaga sinna neid poste uurima... Ükshaaval tulid kõik ju üle nuusutada ning vajadusel panna märk posti kõrvale ka. Üleüldse tundub, et ma olen hetkel Väga Tähtis Inimene, keda ei saa isegi kempsu lasta üksi. Äkki kaob kuskile või läheb jälle ära. Seega oli nädalavahetuse teemalauluks meil Police´i "Every breath you take".

Läti-Leedu. Latvia-Lithuania

Olen tagasi oma Balti-tuurilt nagu mul need tööalalselt sügiseti ikka on. Tulvil positiivset energiat ja mõnusaid mälestusi. Tasapisi hakkavad tekkima oma lemmikkohad, millest vast kasu ka teistele. Osadest olen juba bloginud ja osad on uued ehk.

I´m back from my annual Baltic tour as I call these business trips I usually have in autumn. I´m full of positive energy and got lot of wonderful memories.

Fazenda bazar. 
Võimalusel lähen ikka sinna sööma, sest see on nii mõnusalt kodune ja toidud maitsvad. Lõunaks pakuti tsillist kõrvitsasuppi seemnetega ning nende rabarberikook kummitab mind siiani. Mõnulesin pikalt ja üritasin pihta saada, mis sinna täpselt on sisse pandud. No ei mõistatatud kõike ära. Nagu oleks olnud ingverit ja toorjuustu ja midagi veel... Njamm...

There are several places that are my favorite in Riga and I try to visit these every time. One of those is Fazenda Bazar. Its very cozy and  food is so delicious.This time they offered spicy pumpkin soup with seeds and rhubarb cake. I really enjoyed the cake and tried to figure out what are the stuff they have used but it was not easy at all.

Minu lemmiksöögikoht Fazendabar

Peale pikka koosolekutejada läksin linna jalutama. Ilm oli ilus, päikseline ning Daugava ääres ootas mind näitus. See galerii on tõeliselt omapärane, selline "vaba käiguga" vana hoone, valve on olematu, rahvas sõbralik. Ma olen kunagi Picassot näinud Poolas ja siis oli umbes 1 pildi kohta kaks kurja valvurimutti, saba kilomeetrite pikkune ja ruumid umbsed. Riias jooksid lapsed ümber eksponaatide ja inimesed tegid pilti. Ma mõtlesin ja pabistasin, kuidagi ebaviisakas tundus aga lõpuks andsin kiusatusele järele.

After the long day full of meetings I finally had a change to go out to the old town and walk a bit. I wanted to visit the gallery where they have an exhibition of works of Picasso and Dali.  It is a funny soviet house  where the exhibition is located. No guarding, just walk around, take pictures if you like and play some kids games. I felt  sorry about taking pics, it does not seems to be a right thing to do but as it was ok for stuff, I couldn´t resist...

Üks koduse olemisega pääsuke

Hotelli vestibüülis olevast ajakirjaletist leidsin ka viimase käsitööajakirja, kus sees pikk artikkel Haapsalu pitsikeskuse tegemistest.

I found a nice small newspaper stall at the hotel lobby, just next to the elevator. I was staying at Radisson Latvia. They are selling there latest newspapers, magazines from Latvia and from abroad as well. Of course my interest was related to handwork and I found the latest issue of local handwork magazine called Praktiskie Rokdarbi. There was a long article about Haapsalu lace center.

Raamatupoodi jõudsin korraks ka aga kudumisraamatute riiul oli seekord väga tühi. Jalutasin siis niisama vanalinnas ning tagasiteel, suht hotelli lähedalt (Bribivas iela) leidsin suure suveniiripoe, kus müüdi ka kindavalmistamiskomplekte ning kindaraamatut. Hind oli väga soolane võrreldes sellega, millega nad sama kirjastusest pakuvad. Aga iseenesest mulle väga meeldis see, et kudumisteema nii kenasti suveniiripoes oli esindatud. Ja tegemist ei olnud suvalise poega, vaid see tundus olevad selline vähe parema sortimendiga, peamiselt Läti oma disaini ja toodangut pakkuv pood. Natukene meenutas meil vanalinnas Viru tänaval toda Eesti kauba poodi. Oli komme, alkot, riideid (linast palju), keraamikat jms. Väga kena pood. Kuulub Elkor gruppi ja poe nimi on Food and Wine, Brīvības bulvārī 19.

I also had a change to visit one big bookstore that is usually open till 20 - Valters und Rapa, near Opera house. Unfortunately they didn´t have any new handwork books there. Just some translations that were not that interesting for me. So I just walked around and enjoyed the nice evening. 
On my way back to the hotel I found one new souvenir shop on Bribivas street. It looks bit different from traditional shops where they sell just crap and cheap stuff made in China. Pretty big one, full of items from local market - made or designed by local designers - wood, linen, wool, ceramics, printed albums, sweets, alcohol etc. They also had there the famous Latvian mittens book and kit with yarns and pattern.  Price was crazy but I like the fact that they have included knitting items and books to their assortment. Very beautiful shop and worth visiting. Address - Brīvības bulvārī 19, Wood and Wine.

Edasi läks sõit kohe järgmisel hommikul Leedu suunas. Tänasin korduvalt mõttes oma sõiduõpetajat onu Jaani, kes kunagi mind kannatlikult korralikuks autojuhiks õpetas. Kõik need ägedad ringid ning temperamentne liikluskultuur jne ei löö mind sugugi araks. Mulle meeldib ja sõitmine on omaette nauding. See ei tähenda, et ma olen riskialdis vms, sugugi mitte. Ma olen vägagi ettevaatlik ja rahumeelne juht aga kuidagi ma armastan neid pikki sõite.

On the next early morning I continued my trip to Lithuania. During the trip I said "thank you" for several times to my driving school instruction, one patient and calm old guy Jaan who did learn me how to drive safely and correctly. All those rounds in Riga and temperament traffic style in Vilnius have never scared me. I love driving and enjoy it. It does not mean that I love risk, no. I´m very careful and calm, but somehow I love those long trips.

Leeduga on ikka nii, et see mida sa nagu eeldad ja loodad, ei ole alati nii ja see, mida sa mitte ei oota, juhtub. Seekordne tore üllatus ootas mind hotellis. Neiu teatas sõbralikult, et minu tuba on upgrade´itud ja mind ootab ees magus üllatus, executive room, tasuta naps baaris ning see on kõik standard roomi hinnaklassis. No ilmselt oli hotell nii täis, et meie reisiagent sai viimase võimaluse näpsatud mulle.

Its interesting. Every time I go Lithuania, I have to admit that those things I do expect, are never as they should be. But still the city is full of surprises and mainly those are positive. This time I had my best experience at the hotel. I was staying at Novotel, this is my favorite. The receptionist lady informed that they have a nice surprise for me. They have upgraded my room for no extra charge and its on 8th floor. I had some sweets in my room, complimentary,  and the free drink at lobby bar :) I guess the hotel was just fully booked and this was the only room my travel agency managed to reserve for me but still, I liked much the way how they served it! 

Igatahes tuba oli aus! 8.korrus Vilniuse vanalinnas, vaade missugune.

The room was just perfect! What a view!

Üldse on Novotel mu suur lemmik. Neil on vanniga toad ja korralikud voodid. Ma ei maga mitte kuskil paremini kui seal. Vaikne, paksud pimendavad kardinad ja seljale hea voodimadrats! 7-8h võimalusel ja jutti - no problem :D
Kodus tuleb harva ette, et mul jagub und järjest terveks ööks. Ikka nokin vahepeal mõned tunnid meile ja sotsiaalvõrgustikke, ootan und ja rapsin niisama külge keerata. Nii et öö oli imeliselt kosutav, juba sellepärast tasub vahel Leetu sõita :D

As I said, Novotel is my favorite hotel and I´m happy that they still keep it in our hotels list. Those rooms they have are big, with very comfortable beds, baths and how quiet my room was! I slept like a baby! It does not happen often that I sleep from evening to morning at home. I wake up often, read mails, check social networks etc. Its such a nightmare specially for those days when you really need to be relaxed and have a good rest. But something wakes me up and its usually takes several hours for me to fell asleep again. But at Novotel, I always sleep like a baby. Just amazing :)

Leedu oli väga töine, ainult ühised söömajad sekka ning bensukas käik, muuks ei jäänud üldse aega. Lõngapoodidest hoidsin teadlikult eemale, sest eelmisel aastal soetatud pitsilõngad on veel osaliselt kasutamata. Aga kolleeg kinkis häid komme ja söögid olid nii head, nt ei suuda ma isegi meenutada, millal ma viimati oblikasuppi sõin. Ja no seda ma olen ka korduvalt vist öelnud, et meil on suurepärane tiim. Mul on alati tunne, et mind hellitatakse lausa ära :)

I had no extra fun this time in Vilnius, just work and business lunche & dinner.  I managed to ignore all yarnshops, because I still have some stashes from my last trip. I got some sweets for a present -  dear colleague gave me box of nice chocolates, hotel gave me ginger chocolate. Also those joint meals were very lovely and food delicious. I think I have told it already for several times that I´m blessed with the wonderful team. They spoil me every time :)

Tagasi jõudsin eile. Sõitsin otse Vilniusest koju, tehes vaid paar bensujaama peatust, et end kohviga tankida ja natuke midagi nosimiseks osta. Koerakene oli need paar päeva maal, ema juures. Ootas. Kui kohale jõudsin,  klammerdus sülle ja oli õnnis. Hommikul torises kui pidi kell 7 juba tõusma, harjus ema juures kaua magama :)
Mul omal on muidugi ka hea meel olla kodus, kuigi hetkel tundub, et ainult füüsiline kere on siin. Mõtted on ikka veel kuskil ära... 


I came back yesterday from Vilnius. It was a direct journey from 13.00 to 21.30 with 2 short stops at gasoline stations for drinks and snacks. Doggie was at my mom´s place and was desperately waiting for me. When I finally arrived, she climbed to my lap and refused to leave. Happy puppy :) 

Mom has spoiled her. I woke up at 7 today and asked the dog for a walk. She only made some noise and changed the sleeping position. Like "come on, its too early" :)

Its glad to be back, my body is here but mind is still in somewhere on its way...

Ajalugu

Kolasin  blogis ja leidsin ühe sissekande aastast 2008, väike kokkuvõte kindaraamatust.

Update. Läti ja Leedu II

Vanaema ütles ikka, et otsi leivatüki moodi. Kaabel osutus valgeks juhtmeks ja oli täiesti sahtlis omal kohal olemas.

Nüüd siis mõned pildid paksudest inglikestest :)

I was already sure that I lost the cable and left it to the hotel but as my grandma used to say - always look carefully, like the way you would look for a bread. So I did, once again and found my camera´s cable from its usual place :S

Here you are, some pictures of cute Latvian angels at Rundale castle.

Previous post was about the 2nd part of my short business trip. I visited Rundale on Tuesday evening, then arrived to the hotel late evening and found out that there will be a exhibition of knitted lace dresses. Really nice surprise! 

On Wednesday I decided to skip the official lunch hour, took my car and found out where the Midara factory shop was located. With working GPS its really easy task and the shop was close to my office. With the help of 2 nice ladies I chose some lace yarn, some local Lithuanian wool and linen skeins for my colleague. We had lot of fun with them. They didin´t speak English, I have some troubles with Russian but we managed. One of the ladies told me that if we wouldn´t manage then let´s use our hands :D 

Yesterday it was time to start driving back home. One of my colleague assisted me on how to find the largest book store in Vilnius. It was really huge and on my way to Tallinn but still very disappointing as the assortment that they had was actually quite poor. I only found some handwork magazines and translations of US books, that´s it. But it had a nice store there where I could buy some presents for my family.

The trip back took me 8 hours with 3 stops. I had to take gasoline at Pärnu and also some drinks before I crossed the Latvian border. Weather was really nice, roads cleaned and I had no troubles with my summer tires.

Btw, I found a small Scottie figurine at souvenir shop in Rundale palace. Black small dog with no connection to dukes, Latvia or castles but there it was and I had to buy it ;)

 

Läti ja Leedu II

Teisipäeva õhtupoolikul alustasime manageriga sõitu Leedu suunas. Plaan oli saada Riiast välja enne ning Vilniusesse peale tipptundi. Liiklus Vilniuse linnas kella 4-6ni võib olla päris hmm... väljakutseterohke :P

Sõitsime Bauska kaudu, minul mõlkus mõttes näidata oma ülemusele korraks ka Läti imeilusat lossi nimega Rundale. Seal elasid vanasti Kuramaa hertsog oma suure fahmiiliga. Too paik on nii omapärane ja nagu pärl keset kolhoosimaastikku. Olen seal mõned aastad tagasi ka käinud aga muutunud oli palju. Aeda on renoveeritud, see oleks nagu koopia mõnes kuulsast Prantsuse lossi aiast! Osa tube on lisaks korda tehtud ja hetkel käivad tööd peasissekäigu kallal.

Siinkohal peaksid olema pildid nunnudest paksudest inglipoistest, mida ma ohjeldamatult pildistasin ning imeilusate lauanõudega söögitoast aga mida pole, seda pole. Nimelt ei suuda ma hetkel leida oma majapidamisest üles fotoka kaablijuhet. Ei meenu, et oleksin selle kaasa võtnud (ja kuskile hotelli unustanud) aga kodus mul teda hetkel ka pole (ma ei ole üldiselt sellistes teemades lohakas või uisapäisa). Nii et leppige kujutusvõimega või googeldage pildimaterjali lisaks, märksõna - "Pils Rundale".

Ilm kiskus aina niiskemaks ja külmemaks ning minu manager, olles hiljuti põdenud läbi kopsupõletiku, hakkas igatsema hotelli järele. Seega tuur lossis oli lühike ja aeda jalutama me enam ei läinud. Hämaraks läks juba ka. Teate kui  vastik on sõita sellises poolhämaras valguses. Siis kui enam ei ole valge aga pole ka päris pime. Minu jaoks on see üks ebameeldivamaid sõiduaegu üldse aga mis teha, vahel on vaja.

Vilniusesse saime viperusteta. GPS püüdis mind küll korduvalt eksitada aga õnneks ei usalda ma tehnikat kunagi 100% ja jälgin maastikku ühes viitadega. Nii et kohale saime kenasti. Ööbimine oli planeeritud hotellis nimega "Novotel". Olen seal aasta tagasi samuti peatunud ja muljed olid väga head. Maa-alune parkla on kohe hotelli vastas, maksmisega sai sama palju nalja kui eelmisel korral aga ma olin kogenud ega löönud verest välja :)

Hotelli fuajeesse sisenedes ootas mind ees tore üllatus! Nimelt pandi seal parasjagu üles näitust kootud pitskleitidest. Järgmisel õhtul töölt tulles õnnestus mul osaleda ka lühiajaliselt avamistseremoonial. Kleitide autoriks Milda Bordeaux
Palju pitsi ja kohevust, meile nii tuttavaid mustreid ning lõngapehmust. Oh kuis mulle meeldis selline üllatus :)

lace dresses by Milda at Novotel in Vilnius

the author wearing a soft long lace dress

Leedu oli üldiselt muus osas üsnagi töine ja kohtumisterohke kogemus. Ainus erand oli kolmapäeva lõunapaus, mille ma otsustasin vahele jätta (leedukad käivad raudpoltkindlalt tund aega väljas lõunal) ning sõitsin Anna blogist leitud juhiste peale otsima Midara lõngavabriku esinduspoodi.

Poest pisut siis ka. Aeg oli muidugi väga piiratud aga autoga liikumisel on omad eelised. GPS seekord ei vaielnud ja otsustas töötada laitmatult. Pean tunnistama, et kui muidu Vilniuse kesklinn on üsna omapärane ja ilus, siis see kvartal, kus poekene asub, on suhteliselt sünge. Roostes trellidega aknad kortermajadel, suured nõukaaegsed majad. Nõuab harjumist pisut aga ei midagi hullu.

Maja leidsin kiirelt, parkimiskoha samuti. Pood on pisikene aga otsast otsani lõngu täis. Peamiselt Midara oma toodang, hästi natukene oli ka Türgi päritolu lõngu. Naturaalselt oli väga palju ja see mulle meeldis. Leedu oma linast, villast. Erinevaid segakiude, tore värvivalik ja kaardimakse võimalus. Lisaks käsitöövahendeid ja ajakirju.

Poes oli kaks müüjat, inglise keelt nad ei räägi aga jube abivalmis ja toredad mõlemad. Pöörasime lõngakotte ja otsisime minu kolleegile linast. Seejärel sain põhjaliku koolituse lõngavööde teemadel.
Panen selle siia ka kirja, äkki on kellelegi abiks. Nimelt Midara Linas nimelisel linasel lõngal on vöö peal mitu koodi.

Esimene näitab mitmekordsega on tegemist (2 või 3), seejärel tuleb metraaź, värv ja partiinumber. Omapärane on see, et isegi ühe värvi ja nt kahekordsel linasel niidil võib olla metraaź täiesti erinev (300st kuni 540ni) ja see tähendab omakorda, et ka jämedus on erinev.

Ma olin saanud küll juhised selles osas, kas osta kahe- või kolmekordset ning mis tooni lõnga aga kuidagi veebist vastavat infot otsides ei osanud me meetritele üldse tähelepanu pöörata. Kui me olime abivalmi prouaga riiulitest välja kaevanud mitu pakki linast, selgus et pea kõik neist on erineva jämedusega :) Tõeline sebimine! oli see. Lisage sinna juurde veel minu kehv venekeele oskus... aga nagu proua kenasti ütles, et kui muidu ei saa, räägime kätega :)

Müüa see proua muidugi oskas ja ma ei julgenud alguses peas isegi arvutada, et kui palju mu lõppsumma kassas eurodesse ümber arvestades on. Ühesõnaga, sai natukene lõngavarusid täiendatud. Omale oli plaan tuua pisut Haapsalu salli lõnga lisaks ja siis hakkas meeldima ka üks üleminekutega pitsilõng, 100% villane ja nii ta läks... Oli huvitav kogemus :)

Kontoris läks tol päeval hirmkaua ning mul oli juba tunne, et nälg võtab silmanägemise. Kaua sa ikka paari tüki shokolaadi ja kohviga vastu pead :) Aga lõpuks me siiski saime minema ja peale mõnekümneminutilist loksumist liikluses ka tagasi hotelli. Ilm oli rõvekülm ja tuuline. Otsustasime, et leida tuleb selline koht õhtusöögiks, mis oleks võimalikult lähedal hotellile. Et kuskile kaugele minna küll ei suuda, kuigi olgem täpsed, minul väga külm ei olnud. Pigem ikka minu bossil, kes oli tulnud 20C Viinist õhukeses jopes. Ok, tal oli kaasas müts ja nahksed sõrmikud aga siiski, seda oli ilmselgelt vähe inimese jaoks, kes ei ole meie kliimaga harjunud. Kerge miinus tuulega võib olla jäle ka eestlasele.

Õnneks meil vedas! Kohe hotelli juurest diagnoaalis üle tänava H&M majas all keldris on tore söögikoht, mil nimeks Soul and Pepper. Nädalalõppudel mängitakse seal elavat muusikat, toidud olid maitsvad ning nõud nii stiilsed! Minu eelroog nt serveeriti kivist alusel. Võibolla on selliseid peeneid kohti Tallinnas ka :P aga siin ma ju väljas ei söö.

Hotellist pisut. Siinkohal pean tänama oma tööandjat, et ta võimaldab meile väga mõnusaid majutustingimusi erinevates riikides. Novotel kuulub nimelt accor hotellide ketti ja on väga mugav. Mul on alati suur isu nende voodid omale kaasa pakkida, sest esiteks need on seljale NII head ja teiseks on nad mõnusalt laiad. Mul on ju see rumal komme, et enne magamaheitmist tuleb voodisse tassida kudumistöö, arvuti, telefon, juhtmed laadimiseks jne. Ja seal oli kõigeks selleks ruumi, ilma et oleks pidanud muretsema, et ma öösel läpakale jalaga ei anna  :P Oh ja neil oli VANN :))) Kel kodus vanni ei ole, see mõistab, miks vanni olemasolu hotellis mind alati heldima paneb :)

Aga edasi, sinna hotelli ma siiski ei jäänud ja voodit kaasa ei pakkinud. Neljapäevast pool päeva veetsin veel kontoris ning siis oli aeg asuda koduteele. Saatsin ülemuse taksoga lennujaama ning asusin ise autoga kimama. Olin eelnevalt saanud kolleegilt vihje, et minu koduteele jääb üks nende hetkel suurimaid raamatupoode ja et see asub keskuses nimega Akropolis. Hiigelkeskus, kohutav.

Raamatupood oli pettumus, käsitöö osa olematu ja inglise keelset üldse vaid mõned riiulitäied. Ainult suurusega siiski ei löö aga noh, äkki on nad seal alles alustanud ja pole veel põhjalikult end sisse seadunud. Kohaliku käsitööajakirja ma siiski sealt ostsin ja seal olid sees imelised pitssallid ning kleidid. Tundub, et pitsiteema on hetkel Leedus pop.

Kas pole tuttavad mustrikatked? :)

Akropolises nägin ka midagi sellist, mida ma loodan, et Eestisse mitte kunagi ei tule - lemmikloomapoed, kus loomad vedelevad puurides, pean siis silmas koeri ja kasse...  Kohutav! Muidugi ma olen neist kuulnud ja veebis ka näinud aga niiviisi reaalselt neid näha?! 

Õõvastav kogemus.. 

Tagasitee oli mõnus. Ilmaga väga vedas, tee oli kuiv ning päike paistis. Leedus on head maanteed ning hetkel on veel lubatud kiirteel sõita 130ga. Reaalsuses enamik siiski sõidab pisut kiiremini ja liiklus on ühtlane. Linnas juhtus pisut veidraid seiku aga olles pisut Leedu liikluskultuuriga kursis, see mind ei ehmatanud ega üllatanud. Minu ülemuse ohkimine aga küll, tema jaoks oli see midagi täiesti vastuvõtmatut, mistõttu kostus kõrvalistmelt sageli "oh my god, oh my god"...

Piirile sain kiiresti ja Lätis sõita on juba nagu oma kodus. Isegi pisut mõnusam, sest mulle meeldib Läti maanteekultuur, kus möödasõidud on tehtud suhteliselt turvaliseks ning enamasti ikka arvestatakse (va poola rekkad ja eesti mõned autod). Oma koduauulis nt mõned tunnid hiljem tegi minu ees Saaremaa lihakombinaadi auto selliseid trikke, et kui ma poleks olnud NII väsinud, siis oleks kõne maanteinfosse teele läinud. Huh.

Kokku kulus sõidule ca 8h koos kolme peatusega (sh see hiigelkoloss Vilniuses, kus mul autoni kõndimiseks läks pea 15minutit). Kõige raskem oli Iklast Pärnusse sõita, sest sealne tumedapoolne teekate oli minu silmale kahtlane. Kartsin musta jääd ja sõitsin aeglasemalt kui mul muidu kombeks. Nimelt on mul veel autol all suverehvid ja ma lubasin omale, et oktoobri II pooles ei lähe ma enam iial pikale sõidule suvekatega.

Kuts oli kodus minu saabumise üle nii rõõmus, et oleks peaaegu "püksi pissinud". Käisime veel hilisõhtul jalutamas, sõime Leedu komme ning nässerdasin õndsalt oma lõngapakke.  Kaasatoodud suveniirid olid seekord üsna söödavad, mõne erandiga.

 

Veri Beri kommid, rosinaleib, biojogurt, śakotis :)

Käsitööajakiri ja natukene kohalikku muusikat bensujaama proua soovitusel. Hea maitse tal, autos täitsa kuulatav hard rock!

Neid ma ei ostnud aga pildistasin poes :) Meenus õnnis lapsepõlv kui ka meil neid sageli müüdi!

Lõngasadu :) Linane pakk ei ole minule aga teised kõik on :P

Midara

Anna kirjutas Midara lõngapoest, panen omale ka siia märgi maha. Äkki õnnestub kunagi taas Vilniusesse sattuda autoga, siis saab minna kolama :)

Anna is writing about yarn factory called Midara. This is the factory that sells Haapsalu Lace yarn (Micro, Roma, Haapsalu lace yarn). They have also a shop in Vilnius.

Raamat Leedu kinnastest

Sain paar päeva tagasi vihje, et põnev raamat on Leedus ilmunud:

Dalia Bernotaitė-Beliauskienė
Lietuvių tautinis kostiumas: pirštinės ir kojinės
ISBN 978-5-417-01066-8
Lehekülgi : 256
Formaat: 17,5x22,3

Saan aru, et tegemist on 1. osaga ja selles peamiselt kinnastest-sokkidest. Viide siin ning GT abiks tõlkimisel (kuigi see tõlgib koomiliselt, saab sisust siiski aimu). Kuna mul kodus nii Soome, Läti kui ka Eesti kindaraamatuid, siis tuleb ka see kogusse. Tellisin siit poest, saadavad ka Eestisse. Maksta saab nii Baltikumi pankade kaudu kui krediidikaga. Leedu aadressile tellides läks 10 eurot kokku, Eestisse oli vist ligi 17.

Kui kohale tuleb, tutvustan lähemalt!

Šaltibarščiai ehk külm borś Leedu moodi

Pidin ikka ära proovima ja no nii hea on :)
Minu versioonis on liiter keefiri, pisike pakk 20% hapukoort, 2 pisikest kurki, 2 keedetud muna, maitsestamiseks tilli ja soola, riivitud keedetud peeti, 1 suur mugulsibul.

Seistes läheb aina paremaks ja praeguste soojade ilmadega viib keele alla!
Kõrvale võib pakkuda kuuma keedetud värsket kartulit või praetud viilakaid.
Head isu!

Ärge laske mind lõngapoodi :)

Juba mõnda aega tagasi uurisin pisut Vilniuses asuvate lõngapoodide kohta infot aga tookord kontorist kaugemale ei jõudnudki. Töösõidud on alati sellised "tricky"´id, et iial ei või teada, mismoodi asjad kulgevad.

Seekord olin planeerinud pisut pikemalt liikumisaega ja lõunapausi ajal (jumal tänatud, see rahvas teeb vähemalt korralikke lõuanpause :D) jõudsin sutsti kontori lähedal asuvas keskuses ära käia. Keskuse nimi on VCUP ning seal on lausa 2 poodi - üks selline craft shopi moodi keskus, kus lisaks lõngadele ka kõike muud (aga sh ka väga ilusat Venemaa päritolu linast, tokkides) ning teine pood on Alvita esinduspood nimega "Verpalai". No seal ma kogemata kombel pisut laia joonega lustisin :)

Ma isegi ei tea, kas Tallinnas enam Alvita lõngu müüakse. Mulle nende alpaka väga meeldib, kunagi kudusin sellest omale sviitri ja see on siiani mu lemmik.

Lisaks Alvitale müüakse seal ka Itaalia lõngu ning pisut käsitöövahendeid. Hästi armas teenindaja oli ning asjalik valik. Merinot, siidisegust lõnga, alpakat, heegelniite jne. See pitsilõng on nimega Nirvana. Loodame, et kudumiskogemus selle lõngaga on sama võimas :D


Natukene ka sokilõnga, merinot, tädile sünnipäevakingiks :)

Õnneks oli poes aeg piiratud ning eelarve ka aga no põnev on ju ikka näha, mis mujal müüakse.
Annale aitäh vihjete eest!