Buda ja Pest

Kui aprilli trip oli 99% ulatuses põhjalikult planeeritud, siis seekord juhtus nii, et minek oli pehmelt öeldes ootamatu. 

Ok, kui ausalt kõik ära rääkida, siis tuleb alustada pandeemiale eelnenud suvest, mil kolleeg paiskas õhku geniaalse idee - tule külla, ööbi hiljuti väljakolinud poja toas ja lähme kolame linnas! Kuluks oleks vaid lennupiletid. ***Selle üle kui “odavalt” lennupiletid kätte saab, võiks lõpmatuseni vaielda. Alates "kergelt pakkimise" teemadest kuni selleni, kes ja mida külalislahkuseks peab ja palju panustab. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada!

Mitu asja langesid kokku. Pisike boonus. Silmini vihastamapanevad lisaülesanded. Lõpmatu vaidlus olmeteemades maal jne. Kuni ühe viimase piisani karikas, peale mida kolasin juba veebis ja otsisin pileteid. Nädal hiljem olin kell pool 5 lennujaamas ja valmis reisiks!😀 ja juba lõunaks Helsingi kaudu Budapestis. Põgenemine on alati hea lahendus, eksole!

Olen varem ka Budapestis käinud. Esimesel korral (1995) kui olime bussireisil Kreekasse (õnnis viisaaeg ja suitsuvorstidega bussireisid), seejärel üks tiimiüritus Balatoni ääres (2008) ja teine Budapesti kontoris, õhtuse põikega kindlusesse ja sööma. Ilmselt sellepärast ei koormanud end ka ülemäära palju planeerimistega…

Seekord kolasin palju suht sihitult ja mõnuga. Kolleeg natuke aitas transaga, aga üldiselt ei tahtnud tema kaela peal kogu aeg olla. Soetasin omale 72h ühistranspordikaardi (BudapestGo app, ca 13 eurot meie rahas, saab kasutada trammis, bussis, metroos, va lennujaamabuss). Ja ühistransa on neil väga lihtne kasutada! Vahemaad ikka pikad, ilma väga ei jaksaks palju. Sellegipoolest kõndisin kuni 22 tuhat sammu päevas (kodus max 7k).

Kohtadest.

Kuna nad hetkel kolivad kahte muuseumi kokku uude hoonesse, siis lemmikmuuseumisse (etnograafiamuuseum) ei saanudki. Aga käisin retromuuseumis (natuke lõbus, natuke masendav), Obudai linnamuuseumis (imeilus mänguasjakogu!), Lumiere Hall´is (Van Gogh’i multimeedia retrospektiiv), Rubiku kuubiku muuseum-poes, vaaatsin Parlamendihoonet, Orbani “paleed”, Presidendi residentsi ja kolasin sildade peal (Vabaduse sild - roheline; Chain bridge - kollane jne). Ja muidugi suur turuhoone, mis on natukene nagu Kadaka turg ungari moodi. Paprika-paprika-paprika :) 

Erno Rubik

Kuulus trabant retromuuseumis

Linnaosadest.

Obudai on vanim asustusala, Buda sellest järgmine (see, kus kindlus on) ja alles siis tuleb Pesti osa (kuulsa parlamendihoonega kaldal). Kui mina seal olin, siis veel ei uputanud, aga jõe ääres võis näha natuke vett, madalamates kohtades. Ilmaäpp andis hoiatusi ka ujutuste kohta. Viinis tol hetkel juba uputas. 

Pühapäeva hommikul viis kolleeg mind autoga Buda linnaossa ja näitas paremaid pildistamispaiku. Kahjuks on kindluse jõepoolne serv nüüd kinni. Sinna lubati restoran sisse ja nood on sisuliselt parlamendi vastus oleva kindluseserva täielikult sulgenud. Kui tahad vaadet, pead restoranis laua bronnima. Kohe kõrval on aga parlament, nii et ca paarimeetrine osa on vaid, kus vaadet Doonaule näeb. Ja muidugi treppide poolne osa ka, aga see pole see. Mul on eelmisest visiidist ilus foto hilisõhtusest ajast, võetud just sealt kindluse servalt. Tuledes parlament ja peegeldus Doonaul… 

Orbani residents paikneb endises karmeliitide kloostris, vaatega jõele. Kõik on tarastatud ja roosades barettides heas vormis kutid valvavad. Kohe kõrval on presidendipalee, ilusa rohelise uksega. Kah tarastatud, kaks vahtkonnaliiget teevad “kino” relvadega ja sebivad rahva rõõmuks ühest valvuriputkast teiseni. Kõik filmivad. (Orban üldse armastab hullult suuri asju ehitada, viimane hullus oli vist hiigelstaadion…).

Nende kahe ehitise vastas ehitatakse ilgelt suuri betoonmonstrumeid, mis peaks imiteerima seal kunagi olnud hooneid, aga lahendus on kaheldav. Kuna september on linna külastamiseks veel väga mõnus aeg, siis turiste oli palju. Lõputu tarastamine, veinifestival ja massid ei teinud liikumist sugugi meeldivaks. Aga vähemalt ilm oli minu jaoks super - ca 12-18C nende kolme päeva jooksul, natuke vihma sekka. Hea kõndimiseks ja sisse-välja traaviks. Nädal varem oli neil kuni 38C ja see on keemistemperatuur minu jaoks. 😀

Buda-poolne linnaosa on nagu meil Uuel ja Vene tänaval. Nii kodune tunne tekkis, ainult munakivid tunduvad olevat uuesti laotud, sest tänavapind oli jube sile! 

Lõunast läks kolleeg perele lõunat serveerima ja saabuva lapselapse tarbeks titeasju pesema-triikima. Tulevase vanaema kohustused :) 

Mina liikusin tagasi Pesti poole peale, jalutasin Parlamendihoone ümber, vaatasin ära väga kurva mälestusmärgi, mis pühendatud juutide hukkamisele II ms ajal (kingad kaldapealsel, neil kästi kingad enne hukkamist jalast võtta, laibad heideti jõkke). 

Seejärel oli mõte sõita nr. 2 trammiga “turistitiir”. Trammi peale sain, sõita sain natuke ka, aga siis kamandati meid kõiki ungarikeelse karmi jutu saatel välja. Ronisin üle rööbaste tagasi parlamendiplatsile ja kuna sel hetkel kallas nagu oavarrest, siis läksin hoopis guljašš-suppi sööma :) 

Üldised muljed on linnast natuke segased. Metroos-bussides domineeris vanem elanikkond. Väga tagasihoidlikult riides. Kerjuseid oli tunnelites, kodutuid. Pigem tundus vaesemapoolne linn, arvestades kui suur see linn on ja siiski pealinn. Turiste on palju, eriti Aasiast. Buda-poolne tundus fancy ja puhas, pidi olema rikkamate elupaik. Vanas osas on vaid rendipinnad, kas linn või riik haldab ja ostmine pole lubatud. 

Linn ise on minu maitsele tohutult suur, kohati haaramatu. Kolleeg elab nt ka Budapestis, aga see piikond nägi välja nagu meie korras maa-asula. Roheline, pargid, sörgirajad, koerte jalutusrajad, koerte mänguväljakud, lastele mänguväljakud. Kuna neil on koer, siis tegin hommikul jalutusringi kaasa. Koerad mängivad koos aias, omanikud vadistavad suhelda varahommikul. Teretatakse pargis. Mitu kirikut, luteri ja kalvinistlik. Aedu ei klanita, osad näevad meie mõistes suht koledad välja :) Muruniitmist ei täheldanud. Vaikne. Ma magasin nagu karu talvel, mõlemal ööl ideaalselt! 

Autoga linnasõiduks väljaspool tipptundi läks ca 20min või nii. Oleneb, kuhu sõita ja mis ajal. Nende pere liigub kodust metrooni. Parkimisvõimalused on töökohtade juures nii kehvad, et kiiremini ja mugavam on metrooga minna ja siis vajadusel bussiga edasi. Noorim laps käib koolis, mis paikneb üle jõe, Obudai poolses osas ja ema viib enne 7 metroojaama, sealt liigub edasi linna ja istub ümber bussile. Aega peab planeerima ca tund. 

Võrreldes 1995. aastaga on palju muutunud. Teenindajad räägivad inglise keelt, suhtlus on viisakas. Teeninduses on väga palju mehi. Sildimajandus ja kodulehed kipuvad olema ungarikeelsed. Ühe muuseumi osad me ei saanudki muidu selgust kui kolleeg helistas ja küsis. 

Paarismaja, kolm korrust ja naabriga ühine sein.

Elumajad on minu maitsele nii teistmoodi. Hullult renoveeritakse, kallis on, aga tulemus on nii omas võtmes veider. Palju on selliseid “metallvarbadega” rõdukesi, mis hoovipoole painutatud, suured ja lillekestega. Akendel on päikesekatted väljaspool raame, seestpoolt reguleeritavad. Lisaks sääsevõrgud, mis on kuidagi kinnitatud nende päikesekatte sirmidega ühele raamile. Tundus jube praktiline. Rohealadel on hullult hekke, pügatud ja tihedaid, mulle meeldis. 

Chimney cake

Ja jälle märkasin, et kohvikutes on enamasti võileivakultuur, saiakesed. Kohv on hea. “Korstnakooki” soovitan ka, lahe vidin. Magus ja saab valida erinevaid lisandeid. Eraldi on koonusekujuline, millesse pannakse jäätist. 

Toidupoodides käisin. Minu meelest oli odav, neil kehtib osadele toidukaupadele madalam käibemaks. Maiustused ostsin kaasa toidupoest, neid on ka turistipiirkondades palju - Lidl, Spar jms. Üks asi oli veider, mul ei hakanud kohe asukoha määramine mobiilis tööle (hoonetes sees ei toiminud hiljem ka) ja see oli häiriv, sest ma kasutan palju google map´pi. Ja kui siis üritasin lihtsalt kaarti vaadata ja tänavaid, siis seal sageli ei ole tänavanimesid majadel. Orienteerusin siis silla järgi ja lõpuks hakkas asukohamäärang ka tööle. 

Mänguasjakogu Obudai muuseumis, nii palju nostalgiat!
Mul oli see kollane karu  ja nukuvanker

Mis mulle linnas eriti meeldis, oli ukraina päritolu kunstniku M. Klodko minifiguuride otsimine linnas. Neid pidi olema ca 30 ja need on imepisikesed. Valik on naljakas ja kohad, kuhu need peidetud, kohati ka koomilised. Mulle hullult meeldivad sellised mängud! Samal ajal näed linna ja ajad kaardi järgi kujusid taga. Stiilinäide - pisike roheline pargiala Buda-poolses tänavarägastikus. Ennelõuna pühapäeval ja parmud pargipingil. Ja meie traavime ümber nende ning üritame leida imetillukest koera 😀 Leidsime!

Onju nunnu?

Ja last but not least - lõngapood! Mul oli mitu poodi valikus, aga juhtus nii, et esimesel päeval ei jaksanud (tõusin 3.40), teisel läks kogu aur planeeritud tegevustele ära ja poed pandi kinni. Viimasel hommikul meenus kolleegile, et ma pole lõngapoes käinud. Et  nende lähedal avati hiljuti üks ja mina pean sinna kindlasti minema. Näitas kaardil suuna kätte ja ise asus tööle. Leidsin, oli tore pood, tegin paar ostu ka :)))

Anya fonja