Täna meenus Rosinaga seoses veel üks iseärasus. Ta läheb õhtul nagu üdini eeskujulik pugeja oma ööpessa, mis paikneb minu voodi kõrval. Saab oma pai ja tuli läheb kustu.
Siis hakkab pihta. Algul vigiseb natukene ja seejärel tuleb pesast välja ning moodustab lambanahast voltidega öise küljealuse. Seda keskmist volti saab teha nii, et hammastega tuleb lambanahka sikutada maast lahti, sest see muidu ei tule. Selle tegevuse juurde käib mürin ja plörin, kuni mul hing tàis saab ja ma sisistan vaikselt midagi vaikuse teemadel. Siis jääb tuba vaikseks ja loom sätib nahavoltidesse magama. Hommikuks on jälle pesas tagasi, aga kui öösel tualetti minna, tuleb pimedas enne varbaga ettevaatlikult katsuda, ega koera voodi ees ei ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar