Koon-koon

Ma ei saa end täna hommikul kuidagi käivitatud, blogin siis vahelduseks. Õues oli -12C hommikul, kaunis päikesetõus ja õnnis Rosin, kes omale lund sisse vohmis. Et 5 minuti möödudes lõdisema hakata...

Ärkasin pool 6 naabrite nõudepesumasina ukse klõksatuse peale (igahommikune klassika) ja mõtlesin, et liigutan nüüd maid ja puid. Aga kui oled terve nädala teinud keskmiselt 10h tööpäevi, siis on reedeks võhm otsas. Nii et blogi ja veel üks kruusike piimaga kohvi, sest ma olen ju seda väärt :)

Ma ikka koon ka, kuigi näidata pole veel miskit peale poolikute tööde. Kui naistel oli teemaks viklid, tuli hirmus Ruhnu isu peale ja alustasin ammu sihikul olnud Ruhnu pidukinnastega. Need on nii mõnus kudumine, tähelepanu peab olema kogu aeg mustril ja ei hakka kududes igav. Ma olen üldiselt väga kannatlik, eriti kudumises, aga kui ma neid viklis sõrmi punusin terve vabariigi aastapäeva nädalavahetuse, siis sai natukene palju. Nüüd on paus ja sokiparandus vahelduseks.

Aga pisut võib ju eputada ka, sest need sõrmed ja käeseljal roos on ju ägedad!

Teised sõrmed lähevad kiirelt, see keskmine on kõige aeganõudvam. Ma vaatasin kudumise taustaks kõik Shetlandid uuesti üle ja aastapäeva saated veel lisaks. Sellest saab vast aimu, mis töömaht siin on.

Lõng on Saara 10/2 ja vardad 1.25.