Ikaldus

Eilne päev oli nagu klassikaline Murphy seadus. Kui miski untsu läheb, siis too ka läheb. 

Kunagi maikuus ostsin omale Lehman Brothers etendusele pileti ja eile oli siis see suurpäev, mil ma lõpuks läksin. 

Tegin omale logistika selgeks. Kuhu pargin, kaua sõidan, millal viimane kõne tööl, millal koeraga õues jne. Ja siis hakkas juhtuma :) Ad hoc kõne, mis kestis 1,5h. Seejärel koer, keda oli tabanud ootamatult kõhukinnisus ja kes istus kõnniteel veerand tundi ilma midagi tegemata. Kell tiksus valjult kuklas... Solaris, kus ei õnnestunud leida kohta, kus koos ostuga saaks parklapiletit regada, seega maksin ca 5h eest täishinna, urr (9 versus 20). Kohale sain õigeks ajaks, koht oli suurepärane, otse lava ees ja esimeses reas!

Mul on siin piirangute jms sekelduste tulemusena päris korralik auk teatriskäimistes, seega öelge mulle, kas nii ongi, et inimesed ei suuda end paariks tunniks olmest välja lülitada? Mobiiltelefonid vibreerisid pikalt siin ja seal terve etenduse aja... kaks korda panid üürgama ka täistuuridel ehk "kauni meloodiaga". Nutikellad esireas helendasid iga kord kui tuli mingi teavitus. Minu kõrval mees luges esimese vaatuse ajal uudiseid esimesed 10 minutit. Kui me vaheajalt tagasi saali tulime, siis paar prouat minu selja taga naasesid koos veiniklaaside ja pudeliga, mis tühjaks saades veeres minu pingi alla ja ma pidin neil aitama seda üles korjata. Kohutavalt piinlik! 

Lisaks närviline mure koera pärast, kes jäi pikaks ajaks kraega koju, et kas kisab ja eemaldab niite juba või higistab esikus ja tukub? Ühesõnaga, jõle palju segajaid ja mina niiviisi ei saa.

Etendus oli hea, kes kahtleb või kaalub, kas minna või ei, ikka minge. Samas minu viimaste vaatamiste TOP 1 on siiski "Väljaviskamine". Kahju, et see kavast maas on. 

Ühes arvustuses jäi silma, et Lehman on selline pidevalt piiripealne mäng. Olen sellega 100% nõus. Kogu aeg oli tunne, et nüüd lasevad üle võlli ja läheb jandiks, aga siis napikalt on kamp jälle rajal tagasi. 300lk teksti, 4h. Minu jaoks oli alguses kuidagi nii kiire tempo, ma ahmisin detaile ja kujutuspilt takerdus sinna sadamakaile nr. 4 ja nimemuutusele ja hiljem kollasele sildile. Algus oli väga hea ning viimane vaatus. Vahepeal olid napakad külastajad :P 

Üks asi veel, ma olen alati olnud seda meelt, et tahaks näha etendusi võimalikult lähedalt. Seekord ma ei tea, ma vist oleks eelistanud olla kaugemal. Minu jaoks oli muusika ja mikrisse kõnelemine koos natuke vali. Just see, et see kogu aeg muutus. Kui  muusika kadus, rääkisid nad oma häälega otse. Kui muusika uuesti mängima hakkas, siis lülitus heli mikrisse ja see kuidagi lajatas. Samas no hea oli, ma isegi ostsin plaadi... 

Aga jah, inimesed, palun, arvestage ikka teistega ka. Te rikute ju muljeid ära niiviisi. Ah, ma olen ikka nii old school vahel neis asjus. Riietus mind ei sega, olge või teksades (mu ülemus paneb pahaks kui turistid Viinis ooperisse shortsides lähevad või rullid peas - tal oli hea näide täna), aga ole inimene ja pane oma kellad ja viled natukeseks peitu, palun!