pühapäev, 7. august 2022

Pargikirjaline sall ehk puhkuse aruanne

Kui ma puhkusele läksin, palus ülemus, et ma kindlasti pilte teeksin kui oma oma poolikutest käsitöökudumitest midagi valmis saan. Pingutasin. See pitssall sai valmis enne töönädalat pühapäeva keskööks. Nüüd laagerdus nädala raamil kah. Servad on vaja veel viimistleda, aga ma pean enne mõtlema, kuidas nendega teha. 

Kui tavaliselt on Haapsalu sallil eraldi kootud ja külge õmmeldud äärepits, siis seekord tahtsin proovida teistmoodi tegu ning kudusin mustris äärepitsi kohe külge. Ja ma ütlen teile, et Haapsalu naised oli geeniused. Ma oleksin selle ajaga mitu äärepitsi teinud, mis selle serva kudumisele kulus. Noki ja noki, igavene tüütus. 220 ripsi servades ja ligi 100 silmust otstes. Aga kuis sa muidu saad kui ära ei proovi. 

Aga jah, see ei ole Haapsalu sall. Lihtsalt pitssall.

Põhiosa muster on Saara kirjastuses ilmunud postkaardikomplektist, ühe kunagise käsitööõpetaja muster - Leili Leht, Pargikiri. 

Serva mustri valisin raamatust "Victorian Lace Today", tundus ilus lehemuster, mis pargikirjaga võiks kokku klappida. Toon on selline roostepunane porgand, teisel fotol kõige õigem vist.  Austria pitsilõng 28/2 ja vardad 3,5 ning 4. Alustasin mai keskpaigas, aga titetekk tuli vahepeal vahele. 






Mõõdud: 72 cm ja 170 cm.





Nagu juuresolevalt pildilt näha, on mul jälle remont. Seekord elutoas :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar