Pitsipäev

Kuidas läheb? Tänan küsimast, hästi. Täna on mul tunne, et ma võin teatud määral selle kuumusega ehk ära harjuda kui see veel kaua kestab. Aga äkki ongi täna suts jahedam? 

Elutoa seinad ei ole ikka veel siledad, maaler on tubli ja rassib poole päeva kaupa pahteldada, kruntida ja lihvida. Kui ma poleks algseisust videot teinud, siis enam ei mäletaks, sest see kestab minu kannatuspiiri arvestades nii kaua! Aga noh, kes kannatab, see... 

Kuumusest rääkides. Pühapäeval oli pitsipäev Haapsalus. Imeilus ilm, õrn tuuleke mere ääres, kudumine puude vilus ja katuse all. Ühesõnaga ideaalsed tingimused. Kui mulle muidu võistleda ei meeldi, siis kudumises palun väga, iga kell. Sain kuue hulka, välja anti vaid esimene preemia ja täiesti teenitult õigele inimesele, võitis Katrin Kolnes. Mina sain auväärse teise koos ülejäänud viie osalejaga. 

Kudusin oma mustri korralikult läbi, üks apsakas on, aga kõik vist ei märka. Aga ma võtsin registreerudes nr 3. vardad, sest kodus ma koon ikka 3stega, vahel olen ka pitsi kudunud 3,5stega, lõng 28/2. Ja see oli viga, teistega võrreldes tuli tulemus liiga löru. Vanasti nagu pidigi pitssall õhuline olema? Vaataks oma koolitusmaterjale Rahvaülikooli aegadest (Aime Edasi juhendas), aga kõik on pakitud ja barrikaadide taga. Ja kui ma sellest veel pikemalt jahun, siis arvatakse, et ma ei oska kaotada. Äkki ei oska ka, sest kududa ma ju natukene ikka oskan, lihtsalt on palju paremaid ja ägedamaid meistereid. 

Muster ei olnud lihtsate killast. Sinna oli pandud kõik sümbolid erinevatest pitsiraamatutest alates kahes nupust kuni palmikuni välja. Ilus muster on, aga sellist salli kooks vist kaua. Ma jamasin palmikutega, sest lisavarda küll võtsin, aga ülesloomiseks jämedama, mitte palmikusilmustega jahmerdamiseks. Oleks abiks olnud küll... Ja ma üritasin hambad ristis kõiki reegleid meeles pidada, mis traditsioonilise salli juurde käivad - 3 ripsirida all ja üleval, servas ripsisilmused, õige alustamine ja lõpetamine, ei kiirusta, loen mustrit ja mõtlen. Aga ikka, nagu tuulepea oleks! On asju, mida on omale raske andeks anda. 

Niiviisi, see oli siis see mustrikene, mida me kudusime (kuduhullude grupp, 6 osalejat), autoriks Siiri Reimann, "Kobarakiri" 

Teisel rühmal oli teine muster, Aime Edasi koostatud "Sügislill". Kah paras väljakutse noortele. Osalejaid 22. Tegelikult on nii lahe, et see võistlus endiselt nii pop on! Ma ise võitsin 10 aastat tagasi, siis oli vaid 1 klass, kuduhullud ja seltsiliikmed tulid hiljem, vast 3a tagasi. 

Nr. 13 on võidutöö põhigrupis, võitis Kärt Vahtra. Grupis oli 22 osalejat 

See apsakas? See on kohe esimesel pitsireal. Tuli kududa 5 silmust kokku ja samast silmusest 5 uut. Tagasireal siis ükshaaval kõik läbi kududa ja mul on läinud uuesti loodud silmuste järjekord sassi. Pisike asi, aga kohe annab vea tunde üldmuljesse, sest see lillekene hakkab sealt üles hargnema ja "istub" nonde 5 silmuse peal. Nii et taas tuleb tõdeda, et harjuta ja harjuta ja veelkord harjuta. Ma vist ei ole jah enne selliseid salle kudunud, kus oleks see võte sees olnud. Harju kuumusega ja harjuta pitsikudumist - suvise käsitöölise väljakutse Eestis :)

 Ja muidugi tuleb pitsipäeval olla peenvillase salliga ja higistada 30kraadises kuumuses nii et aluspesuni vesi jookseb :D 

Pitsikeskuse pilte näeb siit lingist

Energia? Jah, napib teist hetkel. Ma istun kodukontoris kileukse taga, hommikul kuni lõunani paistab siin päike ja mul on toatäis akent. Elutoas on mõnus jahe, aga seal on tolm ja möll ca poole 10st kuni 15ni. Rõdule kuduma pole ka õhuti jõudnud, sest nii palju on tööd. Kolm inimest puhkavad ja üritan ellu jääda. Regionaalset VPd asendada on päris põnev, aga tema koormust ma küll ei igatse :) Õnneks on see vaid ajutine ja varsti on ta tagasi.