Mõned loetud seigad raamatutest jäävad kuidagi eriti selgelt meelde ja meenuvad iga kord kui sarnane olukord tekib. Porikärbsega ilmselt seostub mul elu lõpuni Oksaneni "Puhastus". See viis, kuidas tema kirjeldab suvist maaelamist ja haudvaikses toas ringi paarutavat porikärbest... Mul on praegu üks aknal ja no lambist viskab selle stseeni raamatust ette.
Teine seik. Nägin fotosid, kuidas vanalinnas kõnniti hansapäevade ajal köitel. Järsku turgatas meelde keska ajal loetud Krossi "Kolme katku vahel". Ma olati mõelnud, et see oli tal miskine väljamõeldis, et ei ole ju võimalik, et keegi elus inimene kõnniks kirikutornide vahel. Ja ennäe, palun väga! Kõik on võimalik. Lihtsalt minu uskmatus ja võhiklus.
Jagage oma muljeid, kas teil on ka midagi sarnast ette tulnud? Mõni loetud koht nii selgelt mõju avaldanud, et iga kord kui reaalses elus see ette tuleb, siis meenub?
Jaa, hea teema. Minu jaoks on suvi raamatust " Pikk päev" ja talv " Vanema ja 8 last", see osa, kus nad vahvleid küpsetasid ja siis talvel päikese käes silmi kinni hoides ringi jalutasid :)
VastaKustutaNing porikärbes, loomulikult :)