Kui rõdust saab purjelaev :D

 Eile tegin köögis tööd ja järsku silmanurgast vaatan, et rõdumööbli kate lehvib kahtlaselt teisel pool serva, lillede pool. Läksin siis rõdule vaatama ja selgus, et too tugevate kummidega kate, mis mööblile oli peale tõmmatud, oli meie juurest peaaegu lahkumas. Sain sabast kinni, kinnitasin neljast nurgast mööbli alla ja kaalusin keldrist telliskive otsima minna... 

Ja siis avastasin potid. Kõigepealt lendasid pikemad tomatid ümber ja pidin nad tuppa vedama. Siis lendas lavendel riiulilt laias kaares alla. Oli plastpotis paraku, tuleb midagi toekamat leida. Lõpuks läks veerema maas olnud hiigelsuur hortensia, mis on ka plastpotis ja suht raske. Tassisin samuti tuppa. 

Seda mul nüüd just plaanis ei olnud, et kõik rõdulilled tuppa vedada :D Ja muidugi, jumal tänatud, et ma kodus olin. See kate pole just kullahinnaga, aga hetkel otsas, st poleks võimalik uut ka soetada kui see linna suunas jeehat teeks. Ja mina naiivselt arvasin, et raske kate ja tugev kumm on turvaline lahendus! Iseenesest on see kate väga mõnus, ei pea patju tuppa tassima ja kuskile hunnikusse ladustama. Aga no mis marutuul see meie eile oli, mina aru ei saa. 

Rõduga seoses on meil nali ka. Rosin on pähe võtnud, et seal tuleb nüüd joomas käia. 

Ma ostsin talle sinna rõdule uue kausi, sest ta ei taha üksi rõdult kööki jooma minna. Mina jälle ei viitsi temaga kaasa minna kui janu tuleb. Seega on hea rõdul tsillides seal larpida. Ja nüüd on ta kaks õhtut passinud rõduukse juures ja esimesel võimalusel roninud üle uksepiida jooma :D  Sööb köögis ja jooma läheb rõdule. Kui inimene on silmapiiril. Tuutu. OK, seal on vesi külmem, aga nii nutikas ta pole. 

Ei saa mina sellest koeraloogikast vahel aru. Aga no tal on selle rõduga muidu ka igavene teema, ainult saaks sinna! Aga vot üksi ei ole, inimene peab ka olema. 

Eile kah, mina päästan "purje" ja tema tormab jooma. Ja siis on draama kui puri vaese looma täielikult katab ja mühiseb, tuleb tormata tuppa ja olla paranoiline.