reede, 21. mai 2021

Korterelamu 1960, 1970, 1990 ja 2010

Tore galerii! Korralik nostalgialaks ja äratundmine. Samas sellises stiilis kortereid on veel väga palju ka aastal 2021. Ma nimelt armastan kinnisvaraportaalides kolada ja seal näeb ikka kõike. Vahel mõtlen, et mõnda kodu vist ei koristata aastaid.

Mõned asjad suvalises järjekorras, mis neid pilte vaadates meelde tulid... 

  • Mõne piltidel oleva esemega on lõhnamälestused, nt see kolmekandilises topsis liim. See pidi olema koolis kaasas, avanes paremini kui need klaasist potsikud imepisikese korgiga. 
  • Teine naljakas mälestus on nende pruunide põrandatega. Poes müüdi ju paari tooni põrandavärvi, suured potsikud venekeelsete kirjadega. Värv kulus korralikult ja ikka pea iga suvel tuli maal põrandaid värvida. Reeglina tehti seda tubade kaupa, siis trepp. Kõik üks kakapruum. Mäletan ka mürkrohelist ja vene sinist, aga meil kodus need kasutust ei leidnud.  Mingil hetkel sai emal siiber ja ta otsustas toonida mingit heledamat värvi kohalikust vabrikust pärit värvipulbritega. Seal kasutati tööstuslikke värve, oleks nagu olnud põhitoonid, mida siis vastavalt vajadusele segati. Päris valget ta ei tooninud, aga oleks nagu olnud heledam beezh, ju siis liikus ka vahel heledamat peale kakapruuni. Toon tuli ilus, aga iga kord kui põrandaid tuli pesta, siis viskas sinist välja :D Peale seda ema enam värvidega ei eksperimenteerinud. 
  • Katted. Praegu oma eriala tõttu on mulle need villased diivanikatted taas sümpaatseks muutunud. Eriti kui nood on käsitsi kootud. Aga pruuni tooni suhtes on endiselt kerge allergia :)
  • Kuivainetopsid olid meil punased mummulised. All köögis vanem versioon (valge) ja üleval kergelt kuldse varjundiga punased. Kui topsikud riiulis valesti läksid, sai venekeelseid silte jõllitada. Krahmali tean sellest ajast ainult tänu nendele vist. 
  • Siilikujuline juuksehari oli mul ka, arvelauda mitte, aga lükati oli :) 
  • Punane gaasiballoon oli alles hiljuti veel meil maal, sest emal on seda tüüpi pliit. 
  • Külmiku sisu on hea, meil oli vahel kondenspiima varus kah. Moosid ja munad olid sahvris, aga need viinerid kiles ja vorst ehhh. Kusjuures minu lapsepõlves olid pikad viinerid, mitte sellised nagu pildil. Ja neid oli poes üliharva! 
  • Piimatooted olid klaastaaras. Kui me koolist pidime kahekaupa sööklas korrapidajaks käima, siis üheks ülesandeks oli leivalõikamine kahele vahetusele ning teiseks õues trepil olevate koorte, piimade vedamine suurde külmikusse. Kaubaauto pani need välja trepile. Klaaspurgid ja pudelid olid selliste metallist korvide sees, igavene vinnamine noorele inimesele alati. 
  • Ja need läikega sektsioonid. Neid uuemaid ja heledamaid meile ei jagunudki. Oli üks tumepruun Leedu sektsioon, mille viimane osa lagunes üle-eelmisel suvel (ema ei viska ju midagi ära). Ma ei mäleta täpselt, millal me selle saime, aga kui ma kooli läksin, siis oli see juba olemas. 1970ndate II pool ehk siis? 
  • Siis oli veel mööblitükk nimega "lahtikäiv tugitool". Selline, kus päeval sai istuda, suur ja lai, pehme. Ja õhtuks tehti lahti, voodiks. Ma magasin seal pea pool elu, sest meil oli kitsas elamine ja see oli ideaalne ruumi kokkuhoiuks. 
  • Mullitaja!, st kohvikeedukann. Sellega sai tegelikult päris head kohvi teha ja meil joodi ikka  nii, et laupäeva hommikul tuli suur kann pilgeni täis panna. Kas siis see kolmeliitrine valge või hiljem tegime mullitajaga. 
  • Märgikogud villasel vaibal. Neid meil ei olnud, aga küla peal mnel ikka nägin. Eriti lahedad olid multikakangelastega kogud. Meile neid ei ostetud.
  • Riga pesumasin. Emal on see siiani alles, hoiab aiatarvikuid sees :D

3 kommentaari:

  1. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  2. Och need katted... Mu emapoolse vanaisa õde oli vinge käsitööline, elas perega 1920ndatel aastatel ehitatud talumajas ja seal oli tal pmst kõik peale mööblikatteriide ise tehtud - vaibad, kõrval- ja pitskardinad, laudlinad, linikud, eri tehnikas padjad, makramees rippuvad lillepotihoidjad... Kõik ikka stiilis "sumedad seitsmekümnendad" :P Sellepärast on need rohelised ja pruunid toonid nii tuttavad. Ta oli ikka hull vanainimene, ausalt! :D Mingi uhke põrandavaip oli tal isegi Soomes näitusel käinud, seda hoidis pärast kapis. :P

    Ja nihukest kausitäit viinereid meil küll külmikus polnud. Piim oli pudelites jah, või siis kolmnurksetes pakkides. Sektsioonkapi saime millalgi kaheksakümnendate alguses alles, see oli täiesti teistmoodi, matt ja ilus, mitte sihuke polüesterlakiga läikivaks tuunitud. :P Ja "mullitaja" ehk peenema nimega "perkolaator" oli meil ka, samuti Vanaorava perel, mis, muide, töötas täiesti edukalt veel mõne aasta eest, oli siin suvilas kasutusel. Nüüd lõpuks on loojakarjas. Mis Rigasse puutub, siis tahtmise korral võiksin selles praegugi pesu pesta. Seisab asuna eesruumis, jumala töökorras, ainult pesurulli ei ole. Maal vanaemal oli pesurulliga Riga, see oli jube lõbus, mulle meeldis pesu kuivaks vändata.

    VastaKustuta