Kuna see on selline teema, mis tuleb ilmselt väga paljudele ette, siis teen kohe eraldi postituse.
Asi puudutab siis käsitööesemete pildistamist. Käsi püsti palun tõsta kõik need, kes ei suuda vastu panna kiusatusele pildistada oma suurepärast käsitööd KOHE peale valmimist?!
Seda ma arvasingi - kätemeri!
Olgu toas kasvõi pilkane öö ja enamik lambipirnidest läbi põlenud, ikka tuleb teha erutusest ja iga hinnaga kiire klõpsakas ning see kuskile "üles visata". Selle asemel, et rahulikult hinge tõmmata, oodata paremat valgust või otsida kena pildistamispaik ja siis see foto jäädvustada.
Natukene ma suutsin seda "hullunud soovi" endas sel aastal taltsutada aga siiski tunnistan, et tuleks olla palju järjepidevam. Selge on see, et modellideni ei jõua ma iial ja ise pildile ei lähe aga panustagem siis vähemalt valgusesse ja tausta. Erandiks ilmselt jäävad olukorrad, kus valminud ese läheb kingituseks ning valmimine on jäänud viimastele tundidele ning tahaks omale siiski mälestuseks fotot. Teiseks erandiks jäävad siin blogis koerapildid. Vahel on mõnusat hetke võimalik fikseerida vaid telefoniga, sest kaamera järele tormamine rikub momendi :) Aga need on siiski erandlikud hetked.
Nii et võtame plaani - varume aega ja valgust, vajadusel abiväge. Kui nutivahenditel ei ole just hea kaamera, siis unustame need. Korrektne foto loeb palju :)
Ja lisaks meenus taas Kata üleskutse - fikseerige ka protsess, mitte ainult lõpptulemus.
Head saabuvat loomingulist uut aastat teile, kallid lugejad!
 |
| Poolikud kindad õhtuses lambivalguses. |
Tore on teada, et loetakse ja pannakse kõrva taha. (:
VastaKustutaMa tahtsin aga rääkida hoopis kinnaste värvist - mulle isiklikult tundub see oranž seal väga ebatõenäoline. Ma saan aru, et Sa oled lähtunud pildist ja mustriskeemist (ja miks ei peakski), aga kuna Põhja-Viljandimaa kinnastes kasutatakse üsna palju sinise-valge-punase kombinatsiooni, siis ma pakuks, et tõenäolisemalt on tegemist näiteks punapuuga. Punapuu pleegib kergesti ja palju kergemini kui indigo, mida tõenäoliselt on sinise jaoks kasutatud. See on minu poolt küll puhas spekulatsioon, sest nii raamatus kui Muisis on ainult kogumisandmeid, täpsem kirjeldus puudub ja neid kindaid ei ole ma ka uurimas käinud.
Mulle tundub, et selles raamatus on skeemidega üldse mitut pidi nihu - kord tundub olevat püütud skeem teha pleekimata värvides (nt sealtsamast Kolga-Jaanist 13996, lk 47), aga vahel on kasutatud ikka väga suvalisi värve (nt Türi kinnas ERM 445, lk 20).
Ma loodan, et ma sellega nüüd Sult kindakudumise isu ära ei võtnud, pigem on mul kahju, et jälle on mingisugune kaapekakk kaante vahele saanud ..
Mul on see toon suht õrnhele roosa tegelikult, mitte kindlasti oranž ja mulle selline kombinatsioon koos tumesinisega kuidagi väga istub. Beežika alatooniga pigem, kui valmis saan, teen parema pildi.
VastaKustutaEi võtnud isu ära, taustainfo on ikka põnev, kõik ju ei käi muuseumis uurimas ja koovad niisama mustrit pigem. Mul ei ole selle piirkonnaga ka mingit seost, muster ja toonid meeldisid.
Mulle siiski see raamat meeldib rohkem kui Praakli oma ja mis puutub värvidesse, siis kahtlustan, et suur enamus ikka koob oma maitse järgi, mitte üks-ühele muuseumikinnast. Teadma tausta peaks ja võiks aga nii karmilt kui see ehk kõlab, inimesed ei taha ega viitsi alati x tooni taga ajada.
Vahel ma mõtlen, et isegi see on suur saavutus, et meie mustreid kootakse ja eelistatakse väljamaistele. Lihtne kuduja ei pruugi isegi selle peale tulla, et värvides kahelda muide. Rääkimata kahandustest või loomustest. Pole sellist tausta, et osata märgata. Sellest kõigest on ju hakatud alles viimasel paaril aastal rohkem rääkima ning sageli ka negatiivses kontekstis, mitte läbi harimise või nn valgustustegevuse, vaid kriitikaga pealelennates. Aga see ei puuduta enam sinu kommentaari.
Millele ma olen veel mõtelnud, on see, et muuseumikindad on enamik siiski vanad ja kantud, st ka et värvid ei pruugi enam olla esimeses värskuses. Olenes kuidas hooldati ja hoiti.