Kui juba kirjanduse tutvustamiseks läks, siis tahaksin tähelepanu juhtida ka viimasele Akadeemia numbrile, mis on pühendatud kultuuripärandi aastale. Ma olen jõudnud vaid põgusalt lugeda aga mida ma kindlasti soovitan lugeda, on Kaido Kama artikkel "Pärimuskultuur kui ellujäämisõpetus".
Võtmeküsimusi ja mõtlemisainet kuhjaga.
Refereerin:
"Lääne tüüpi ühiskonnas ei oska inimesed üldjuhul teha asju, mida tegelikult elusolemiseks vaja läheb. Elus olemiseks on vaja süüa ja sooja. Kui paljud meist on iseseisvalt suutelised oma eluks vajaliku söögi ja sooja muretsema?" /.../
"Tänapäeval pole asi enam selles, et inimesed ei oska teha eluks vajalikke asju. ...tööjaotus on jõudnud sinnamaani, et mitte ükski inimene isegi ei tea ega hooma enam kogu tootmise protsessi"
/../
"inimkond pole kunagi olnud nii haavatav kui praegu ja seda hoolimata kõikvõimalikest tehnika ja tootmise saavutustest. /.../ "...juba sellest tekib täielik kaos kui lihtlabane elekter ära kaob."
Lõpuks sekka positiivset nooti :)
"...hoolimata suurest eurooplaseks saamisest oleme säilitanud palju vana ja algupärast. Isegi kui me seda enam ise teadvustada ei oska. Lähme ikka veel metsa seenele ja marjule, et talveks midagi purki panna - seda nn vanad eurooplased enam ei tee ja tegelikult pole enamikul neist ka enam metsa, kuhu seenele minna. Ikka veel meeldib eestalstel käed mullaseks teha ja endlale ise mõni kartul või kurk kasvatada. Ikka veel on vanaemasid, kes lastelastele sooje villalseid sokke koovad. Ikka veel on külamehi, kes oskavad siga tappa ja külanaisi, kes mõistavad vorstiputru soolikasse toppida"
Eks peale vanaemade koovad nooremad inimesed ka :)
Ahju ikka oskate kütta?
Nii et lugege!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar