Historitsism ja raudtee

Kuna ma siin juba teemaotsa lahti tegin, siis jagan meelsasti ka uusimaid leide. Nimelt juhtusin hiljuti lugema EPLs lugu sellest, kuidas MTÜ taastab Aegviidu jaamahoonete kompleksi. Selles artiklis on pisut ajaloolisi fakte ja tausta, mida võiks laiendada ilmselt kogu Tallinna-Gatśina liinile.

Mõned väljavõtted:

Kui 1870. aastal Aegviidu jaama ehitati, siis plaaniti see Paldiski–Tallinna–Gatšina liinile harujaamaks. See tähendab, et siit pidi raudtee lahknema lõuna poole Tartusse. Projekt oli kokkuhoidlik, tüüpne, kuid jaamahoonelt ja kõrvalhoonetelt ei puudunud historitsistlikud nikerdised. Peale puidust jaamahoone kuulusid ansamblisse kivist veetorn ja puidust välikemmerg, kaks teenistujate elamut, pagasiait, paekivist jääkelder ja punasest tellisest saun. Ja veel üks kivist maja, mille otstarve selgub siis, kui arvestada, et Aegviidust pidi saama sõlmjaam. See on üsna esinduslik kaarakendega depoo, mis ei olegi oma otstarvet täitnud.

See meeldis mulle ka väga, ma kohe kujutasin ette, kuidas need puusepad tööle marssisid :)

1870. aastal käsutati Paldiski–Gatšina raudteele plaanitud jaamu ehitama 5000 puuseppa.

Ja veel:

Balti raudtee sai valmis 1870. aastal
Aegviidu jaam on Eestis ainus, mille kõik hooned on siiani säilinud. Raudtee ehitas kohalikele baltisakslastele kuuluv Balti raudteeselts (asutati 1868). Pärast pikki läbirääkimisi Venemaa võimudega alustati Balti raudtee ehitust 1869. aaasta kevadel. Ehitust rahastas Peterburi pank E. M. Meyer & Co, raudtee pidulik avamine toimus 5. novembril 1870. aastal Narvas.

Jaamahoonete ning vajalike abihoonete ehitusprojektid olid enamjaolt ülevenemaalised tüüpprojektid, mis kooskõlastati Venemaa teedeministeeriumiga. Jooniste hankimine jäi sageli vastava teelõigu ehitust juhtiva peainseneri ülesandeks. Vastavalt Balti raudtee lepingule võeti jaamaehitiste kavandamisel eeskujuks Lipetski ja Tomski kandis 1869. aastal avatud Grjazi–Borissoglebski raudtee rajatised.

Lisainfot leiab ka MTÜ kodulehelt.