Natuke blogimist

Eelarveaasta sai otsa ja tasapisi tulen tagasi elule, kuduelule ja niisama. Näiteks avastasin, et Orumets on surnud, mispeale pidi sõbranna minestusse langema. Et kuidas ma ei tea?! Novot, piinlik on aga ausalt ei teadnud. Siis on meil olnud vist igasuguseid meediaskandaale ja muud mässu, mis on minust sujuvalt mööda libisenud. Elan omas töömullis ja see võtab (peaaegu) kogu energia, võibolla ongi mingis mõttes rahulikum. Skandaalid tulevad ja lähevad.

Kohe viieseks saav sõbranna vahel käib meie elu luftitamas ja koertel seltsiks. Viimati kiitis Jõeste kindaraamatut ning tegi ettepaneku mulle kududa talle kindad. Ise "disainis", eeskujuks ikka see raamat. Mul pole selle vastu midagi, lõng on olemas ning disain ka :D Disaini kohta öeldi, et "sa pead seda pilti hoidma kogu aeg siin sohva peal, et kui sa kuduma hakkad, siis saad vaadata kui meelest läheb."  Eksole, vägagi eluline soovitus. Kinda põhitoon peab olema roosa (sest see on kõige ilusam värv maailmas, oranźi kõrval) ja peale tuleb lill, millel on rohelised otsad. Siuke kärts ühesõnaga.

Blacky-maadamil on täna paha tuju. Jõrras ja plörras siin kuni lõpuks sai padja ning pepust toetatud hüppe sohvale. Nüüd on vist zen ja elu ilus. Nagu ma ikka armastan ütelda, kõik jamad algavad tähelepanust ja konfliktid kommunikatsioonist. Viimasel ajal tundub, et seedimisega on mingid segdused. Hakkasin toitu leotama, sest isu on nagu hobusel. Ta üldse ei näri, isegi suuri krõbusid, ainult neelab ja ahnelt. Siis kui tekib täiskõhusignaal, on kõht nagu kivi ja muidugi see ju painab.

Suskinil läheb kenasti, va see, et ta konkreetselt terve kuu on end süganud. Algas kõik kirjutõrjest (või oli see kokkusattumus) ja kestab jätkuvalt. Siuke sahkerdamine ja lätsutamine on vahel väga tüütu, eriti öösel. Puuke pole täheldanud aga keegi pätt tegi paar ööd tagasi kõrva ootamatult pesa. Mispeale oli Susin nagu nõelast hammustatud püsti ja jooksus, hingeldas ja mässas mööda elamist ringi. Puhastasin, uurisin, pesin, koukisin, kedagi ei leidnud. Lõpuks vajusime mõlemad peale keskööd suurest üleelamisest väsinuna rätsaki voodisse ja põõnasime hommikuni. Ilmselt kutsumata külalisel sai siiber ning ta lahkus.

Suve algus on olnud vihmane ja jahe. 11C polegi nagu suvi, mind kimbutab köha ning kurguvalu. Õnneks sibulakooretee toimib nagu vanasti ja loodetavasti tuleb kunagi ka soe suvi.

Seniks kirjutamiseni, KK.