Ma kujutasin ette, kuidas ma panen leivatüki voodi kõrvale õhtul ja mis märul sellest lahti läheb. Tõenäoliselt ei saaks kumbki koer sõba ka silmale, kui käpa ja koonu ulatuses lebab kasutamata söök.
Kellakeeramisega läks meil nii ja naa. Juba pikemat aega on äratus olnud pehmelt öeldes varane. Nüüd peaksime olema graafikus. Täna juhtus aga selline apsakas, et telefon keeras end ise õigeks ja äratas tund aega varem planeeritust. Aga selleks ajaks oli B üleval ja me teel õue ekspresspissile*. Peale kiirtuuri tuli hea uni ja nii me sisse magasimegi. Blacky nimelt peab saama süsti üsna täpselt kella järgi. Aga no magada oli nii hea :), eriti peale eilset väsitavat linnakäiku.
Nimelt käisid shotikad käisid eile juuksuris. Alguses närveerisid hirmsasti, et no tuttav koht ja teadagi, eeselkäik lülitati sisse. Aga siis avastasid, et hoohoo, seal on veel inimesi, äkki läheb õnneks! Blacky oli ütlemata seltskondlik, käis ja tervitas ning nurus paid. Lõpuks kui siiski selgus, et külalised lahkuvad ja ta trimmimisest ei pääse, pressis end esikusse ja tegi näo, et ta lahkuks meelsasti koos külalisega. Suskin oli selle kõige juures madalam kui muru, istus vaikselt nurgas ja ma ei tundnud oma koera ära muu kui loomulike lokkide järgi.
 |
| Jalutatud, söödud, nüüd tagasi magama. |
 |
| Äratus number 2 |
* ekspresspiss on loivamine teosammul maja nuka juurde ja tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar