Paar õhtut järjest olen leidnud proua vanemkoera voodist pikutamast. Pea padjal ja kere välja sirutatud. Kui kõnetan, siis heidetakse üle õla ülbe pilk. Umbes nii, et ah sina tulid. Nende meelest ilmselt tulen ma hetkel liiga vara, mis mulle jällegi väga sobib.
Õues on kisma. Vaja on tirida just nende allesjäänud lumekribalateni, mis veel kuskilt silma hakkavad. Isegi kui mina ei märka, siis B märkab alati. Ma ei tea, miks see lumi nii hea on. Suskin ei taha nt, tema leivanumber on porgandid. Täna küsisin kambalt, et kas tahate? Suskin hakkas esimesi käppi põrgatades kohapeal ringi traavima nagu oleksid tal vedrud. Porgandisöömises valitseb koostöö. Suska varastab B poolt katki hammustatud suured tükid ära, tassib mujale ja hakib peeneks. Siis tuleb B ja sööb peeneks riivitud jäänused ära ning koristab vaiba.
Hommikuti on mul tunne nagu oleks köögis 10 koera. Terve ruum on neid täis ja pidevalt on keegi lamaskledes jalus. B kontrollib, ega pole midagi maha kukkunud ja Suskin ootab süüa.
Ahjaa, kui on olemas ametinimetused medõde ja medvend, siis minul on kodus ka medkoer.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar