Osoon!

Täna oli imeline sügisilm. Molutasime koertega palju õues, korjasime saaki ja lõikasime oksi. Päike paistetas ning lilled õitsesid. Roosid, astrid, leidsin isegi võilille ja ema lumepall on uuesti õitsema hakanud!

Koertel on osoonimürgitus. Sidusin nende rihmad kokku ja lasin omapäi õues ringi tuuseldada. Enamasti istusid peenarde kõrval ja vahtisid, kuidas porgandid mullast välja tulid. Siis vedasime oksi hunnikusse, Suskin võttis hoo sisse ja "tõmbas" maadami liikvele. Väga tõhus kooslus, üks ei pane plagama ja teine ei istu tundide kaupa jahedal murul. Kuigi see istumine, selles osas oli meil muidugi lahkheli. Suskin tormas vahel ilma igasuguse hoiatuseta paigalt, mistõttu B oli hingepõhjani pahane, sest teda lohistati ootamatult kaasa :D. Õnneks juhtus seda vaid paar korda, enamiku ajast tuli passida, mis ema teeb.

Ps. kui kellegi on tarvis porgandihakkijad, siis ma tean kedagi soovitada. Üks nimelt, nimesid nimetamata, hakkis eile hiigelsuure porgandi minu paksul narmastega vaibal pilbasteks ja puruks. Seejärel lahkus uhkelt mujale pikutama. Isegi tolmuimeja ei võtnud neid tükke sealt välja ja ma nokkisin ca veerand tundi käsitsi. Väga põhjalik töö :S