Leivalõhna tunnete?

Täna on siis see ajalooline päev kui kõik klappis ja õnnestus :). Minu esimene päris oma leib, algusest peale ise tehtud! Väga head nõu sain siit lehelt, Kadri, aitähh viitamast!

Juuretise panin hakkama neljapäeval. Segasin kokku käesooja vee ja Kalewi sarjast rukkijahu. Siuke hapukoorelaadne koostis oli ning katsin kilega. Seejärel panin räti ümber ja jätsin vannitoa põrandale ootele. Lasin tol seal rahulikult olla, vahepeal segasin sekka veel pisut jahu. Vist oli see reedel.
Eilseks oli koostis juba siuke mullitav aga mul polnud ikka veel õiget tunnet. Lõhn samas oli hea, sutsu nagu meenutas pärmilõhna. Koostis oli veniv ja vedel, maitse hapukas.

Segasin sekka jahu, sõtkusin pisut ja panin uuesti kerkima. Soola, suhkrut ja leivasiirupit panin ka pisut. Keerasin jälle räti ümber ja jätsin ööks vannituppa sooja. Hommikuks oli mõnusalt kerkinud.
Sõtkusin sekka veel jahu ja lisasin pisut suhkrut, sest maitse oli ikka tiba hapukas. Segasin ja sõtkusin kenasti ning siis panin taigna vormi. Tegin näppudega augud sisse ja jätsin räti alla mõneks tunniks vannituppa sooja jällegi. Oleks võinud isegi vähem seista aga kuna ma käisin maal, siis ei jõudnud varem küpsetama.

Nüüd läks vorm ahju. Alguses 200 kraadi ja ca 15min, seejärel 175-180 peal tund aega. Veekaussi ei pannud, sest ma panin tähele, et seal lehel on mainitud, et veekauss oli kasutusel gaasiahjus. Küpses hästi, koorikut lahti ei löönud, seest on norm.

Maitse üle võiks vaielda, minu meelest pisut mage. Eks ma selle protsessi osas olin nii seekord keskendunud soojusele ja õigele tundele, et maitsestamine jäi tahaplaanile. Eelmistel ebaõnnestunud kordadel on olnud maitse imehea aga kõik muu jama. Nii et tasapisi jätkame siis maitse tasakaalustamisega :).
Igatahes olen ma nii rõõmus!