Sookured ja kitsepaar, seentest rääkimata.

Hommikul suts peale kaheksat metsa sõites nägin külavaheteel imelist vaatepilti. Kitsepaar einestamas niidetud heinamaal ning seal ümber vähemalt paarkümmend sookurge. Ma vist polegi neid nii lähedalt ja nii palju näinud. Suured ja graatsilised, lisaks see hääl! Selles on mingi salapära minu jaoks, ma võiks jäädagi sookure häält kuulama. Mul oli kunagi isegi nokias sookurelaul helinaks pandud.

Fotokaga pildistada polnud mõtet, ilm oli vihmane ja hämar. Seega nautisin reaalis ja jagada saan seda vaid verbaalselt. Kasutage kujutlusvõimet.

Aga metsas oli tore. Kohale sain sutsu enne 9t ning poole 11ks oli korv poolenisti männiriisikaid täis. Midagi sellist ei ole ma oma elus veel näinud. Lihtsalt korjad ja korjad, auto läheduses, pole eksimishirmu ega ei hakka igav. Ma tüdinen enamasti ruttu ära ja ei viitsi eriti otsida, kolada aga seal oli imeline mets. Nagu laos oleks, et muudkui pane ainult korvi :).

Võõras seen

Lollusi tegin ka. Mingil hetkel tundus, et need ilusad kollased tugevad riisikamoodi seened oleks nagu vanaema kutsutud kruusingid ehk võiseened. No mõtlesin, et korjan neid koti sisse nii palju kui viitsin ja viin tädile tuvastamiseks. Tädi just helistas, tavavahelikud olid :D. Loodetavasti ei hakka sugulased etteheiteid tegema ses osas, et ma vanainimesele mürgiseid seeni saadan :P. Käskisin kohemaid ära visata aga lisasin, et proovigu lõnga värvida, siis pole kahju vähemalt prükki saata.

Vot niiviisi. Tuleb ikka jääda oma kolme lemmikriisika manu - kuuse, männi ja kaseka.

Päevakava oli hull, muidu oleks veel korjanud. Kella 14ks pidin olema juba linnas juubelil. Seened jõudsin ära puhastada ja likku panna, hingetõmbeaega kodus jäi parasjagu 30minutit, sh riietumine :D. Kes teeb, see jõuab, eksole.


PS. täna on mingi update google piltidele peale lastud vist. Siin on kõik teistmoodi ja guugeldades  jõudsin juba vihastada, tulemus oli nii jabur ja see suurendamine-lingitamine seal. Võeh, harjumatu.