Mägironijad

Laupäeva varahommikul jalutasin koertega kohalikust liuväljast mööda. Sulast olid juba esimesed märgid olemas aga vesi veel ojadena ei jooksnud. Kuna oli teada, et seda liuvälja kauaks enam pole, lubasin koertel sinna jooksma minna. Värvav käis kinni ja ühtegi hingelist polnud.

Muretsejatele olgu kohe ära öeldud, et kõik hädad olid selleks ajaks muidugi ammu tehtud.

Seda vaatepilti oleks pidanud nägema. Suska tormas ringi nagu must kahurikuul. Talle tuleb sellistel hetkedel peale hirmus ulakas nägu. Kõrvad tõmmatakse teise asendisse nii,et nood kolmnurgad jäävad külgedele ja siis veel vastu pead, et tuuletakstus oleks väiksem. Hoog sisse ja tuhinal minema. Oleks siis see siuke tagasihoidlik tormlemine, eih, sinna juurde käib veel jäme mörin. Nii õnnelikku looma pole ammu nähtud! Ma alati mõtlen, et kuidas ühe looma sisse nii jäme hääl ära mahub.

Blacky tuterdas niisama ringi, kontrollis väravaid ja proovis ka joosta aga väga ei viitsinud. Olime vast kokku 5min vms, kaua traavida ei lasknud.

Nüüd hommikuti kimab Suska nagu vampiir vere lõhna peale* staadioni suunas, vaja jooksma minna! Jää on aga sulamas ja liuvälja katab ca paarisentimeetrine veekiht. Aga sellegipoolest on vaja minna sinna uurima, et kas ikka on nii, et ei saa joosta. Täna oli eriti jabur, sest traktor oli eile õhtul lükanud sulalumeläga kõik hunnikutesse, et teed puhtaks saaks. Staadionile pääsemiseks tuli meil ronida üle 1,5m krobelise jäise hange. Suska oli esimene ning kimas üles nagu mägironija, hull õhin sees ja õnnis ilme peas. Mutike muidugi tahtis ka aga tema on natukene kohmakas, tuli aidata ja peest tagant lükata. Kohale sai :D

Loomulikult polnud seal miskit teha, kõik ujus ja kiilasjää sissetambitud radadel ümber liuvälja võttis isegi naelkummidega shotikatel kepsud alt. Torisedes lahkuti.

Ilus puhas lumetalv on vist minevik nüüd. Asemel on pori-lumesegune veeläga, mis öösel külmetab krobeliseks ja teeb koertele käimise pisut ebamugavaks. Mida päev edasi, seda tõenäolisem on see, et koerajalutamise ajale lisandub käpapuhastusprotseduur. Nii pikalt on olnud ilus miinus, et kohe üldse ei tahaks ega viitsiks.

Pildid on tumedad, sest pildistatud 7 paiku hommikul pilves ilmaga ja jooksupealt. Ega siis väravavahil pole aega poseerida. Nood pisikesed väravad olid nagu shotikatele loodud :D.

* vabandust võrdluse pärast aga mul on ikka nood vampiiriraamatud pooleli.