Kvartali lõpp on jälle käes ja üha raskem on jagada oma aega nende asjade vahel, mida peab tegema ning nende vahel, mida tahaks teha. Loomulikult on kiusatus tegeleda kõige sellega, mida tahaks aga otseselt ei pea. Isegi nood kiusatused "kaklevad" omavahel - kas lugeda või kududa nt. Ma pole veel ära õppinud, kuidas nood kaks lemmiktegevust omavahel ühildada.
Tunne on nagu koolis eksamite ajal, peas trummeldab, et "õpi nüüd!" ja samal ajal silmad piidlevad kärsitult jutukat.
Hommikul lõi äkki pähe, et noil vampiiriraamatutel on tegelikult üks hea omadus - lugemise ajal ma unustan 100% kõik selle tööalase virr-varri, mis mul muidu peas istub kui ajad on kiired ja närvilised. Unustan täielikult ja eranditeta. Ma ei eita, et see mulle meeldib. Siuke "unustuse pakkumine" sobib mulle hetkel vägagi.
Muidu on nendega aga niiviisi, et olen jõudnud kolmandaga poole peale ja ma juba ootan, et see läbi saaks. Selline "neelamise" lugemine rohkem, hingele ei miskit eriti. Uudishimust hakkasin lugema ja uudishimust ei saa ka pooleli jätta. Aga nagu ma ütsin, siis ajastus on hea ja see aitab mind välja lülitada kõigest muust jamast... aga ikkagi... ma peaksin täna paar tundi tööd tegema :S...
Enne töö, siis lõbu.. enne töö, siis lõbu... (lohistab end laua juurde ja sunnib oma nina lükkama punase logogag papritesse)... oeh, ma ütlen...
kui "vampiirilugusid hingele" tahta, siis mulle omal ajal meeldisid Anne Rice'i lood. neid oli ikka trobikond.
VastaKustutatema Mayfair nõidade triloogia meeldis ka.