Nii küsis ema lapsepõlves minult iga päev ja mina siiral ilmel vastasin talle iga kord: "homme saab!" Mul tuli see täna meelde kui lume alt eile õue kuivama viidud voodipesu välja kaevasin. Õhtul läks meelest ja hommikul oli meeles kõik muu peale pesu. Suured jäised tekikotid sulalume alla mattunud :P. Masin saab jälle pesta.
Nii et siis homme.
Kohe hakkan õllekapsast tegema, toorelt oli kapsas väga hea, mitte väga hapu aga mitte ka lahja... ja ega õllelgi viga polnud :P. Tänase päeva tähtsündmus - Blackyle on pall kingituseks leitud. Jalapäkad on linnas tuuritamisest hellad ja varbad märjad. Palliotsing ei ole naljaasi. Ummikuid on ka palju ning kogu see allasadanud lumi sulab ojadena. Prisma aitas hädast lõpuks, sportitarvetest leidsin kivikõva jalgpalli, kunstnahast. Näis, kaua see vastu peab.
Seltsimees põrsas ise käis minuga pesutretil ning kandis õuest tuppa mitu kilo sulalund, tormates selle kandamiga alguses voodi alla, siis voodi peale ja siis elutuppa. Juhtus see sellepärast, et ma olin koormatud lumiste linade alla ja ei märgnud, mis olekus ta on... Suuremad hunnikud sain kätte ja põrand läks uuesti pesemisele. Kui ma lõpetasin, lamaskles põrsas sohval minu lemmikkohal ja kuivas. Olgu täheldatud, et seal mul ju katet pole! Nüüd ma siis pean blogima saunalina tagumiku all ja lootma, et sohva kiirelt ära kuivaks.
PS. Novitasse pole mõtet minna enne jaanuari. Praegu on neil pühad ja siis tuleb inventuur.
minu käest küsisid sama küsimust reaalainete õpetajad koolis ja mu ainus vastus oli: ma ei tea.
VastaKustutanüüd olen ise õps :D