Imeline päev!

Et aasta saaks ikka ägedalt minna, tegin omale täna kultuurse päeva :). Mul on pikka aega olnud soov minna Tarbekunstimuuseumisse. See on paik, kus ma tädiga lapsepõlves korduvalt käisin ja millest mul on siiani kustumatud mälestused. Eriti muidugi Leesi Ermi vaipadest!

Täna sai idee teoks tehtud. Ilmaolud olid muidugi linnasõiduks jälle "suurepärased" ja aina meeletumaks läks see elu meil aga ma pean etteruttavalt ütlema, et kui õhtul linnast pealekorjatud esivanem poleks kurtma hakanud, et meeletult tuiskab, siis poleks see mu teavusesse jõudnud. Ma olin oma päevastest muljetekoormast pungil. No märkasin muidugi, et sõita oli kehva ja lumi kleepus juustesse-riietesse aga mis siis. See polnud ju üldse oluline!

Muuseumis oli lihtsalt suurepärane. Hämmastav, et veel meie kaasajal võib leida heas mõttes vana kooli muuseumiprouasid. Kogu nende käitumine ja olek, suhtumine sinusse kui külalisse ja siirus, äärmine viisakus (mis pole poos ega kätteõpitud käitumine, vaid loomulik osa) olid midagi sellist, mida ma pole juba ammu kohanud. Hoolitsetud vanaproua, kes teenindab sind nii, et sa tahaks kohe homme tagasi minna. Saalivalvur, kes sind nähes delikaatselt poetab sülest raamatuvarju pooliku kirikinda. Proua, kes soovitab mantlit mitte ära võtta, sest "meil ei ole siin väga soe" :). Kuidagi nii armas oli seal!

Püsiekspositsioon oli kahjuks kinni ja on seda kuni veebruarini. Kuid elamuse sain ma sellegipoolest. Seal on hetkel väga põnev näitus väljas, Tallinna 5. Rakenduskunsti triennaal Know How. Näituse läbivaks tunnuseks on "tee ise kodus järele" :) ehk siis iga osaleja on püüdnud leida mingi(d) käepärase(d) vahendi(d), millest on siis tehtud kunstiline vidin. Mõned ideed olid jube ägedad! Nt mu erilised lemmikud olid nööbid, mis tehtud nii, et vanaaegsete fotode fragmendid olid puuvillasele riidele kopeeritud ning nendest omakorda tehtud nööbid. Iga idee juures oli loetelu vajaminevatest materjalidest ning siis skeemidena juhised, kuidas neid teha.

Tarbekunstimuuseumist liikusin edasi KUMUsse. Ka seal on hetkel 3 põnevat näitust - Normandia kunstnikud (sh üks pildikene, mis tehtud 24a Claude Monet`i poolt), I love Malmö ning soome popkunsti klassiku Harro näitus.
Harro meeldis mulle enim, eriti need tema põssad :). Põssateemat sai Kumu poest osta kah, miskised märgid olid ja postkaardid.

Muidugi vaatasin ma kõik korrused läbi kui ma seal juba olin. Imetlesin oma lemmikuid ja mõnulesin pärast kohvikus.

Päeva lõpetuseks käisime veel Karnaluksi varasalvedes ning uudiseks olgu öeldud, et nad müüvad nüüd isegi rowanit. Võibolla on see juba vana uudis aga kui mina viimati käisin, siis veel ei müüdud. Üldse oli lõngavalik seal masendavalt suur jälle, pea läheb sassi otsas ja ei oska valida. Pisikese ostukese ikka tegin, pisut purot ja samalaadset Austermannilt, kusjuures viimasel on toki hind soodsam. Ühe vahva sokika leidsin ka, Austermanni Step. 100gr tokk, isetriipuv 75% villa ning 25% polüamiidi, aloe vera ja jojoba õliga väidetavalt. Värvid mulle õudselt meeldisid ja meetreid on ka palju, lausa 420m.

Täpp i-le oli minu uue raamaturiiuli ost! Juhhuu! Kodu ilma raamaturiiulita polegi nagu kodu, ma ütlen :). Ma olen nii rõõmus selle ostu üle, sest plaan on olnud juba ammu aga õiget hinna ja kvaliteedi poolest pole siiani leidnud. Kokku panime ka kohe ning nüüd imetlen oma raamatuid selles.
Juhendis oli kirjas, et paigaldamine on lihtne ning 2-3 inimesele ca 30min töö. Meid oli küll kolm (kõik polnud inimesed) aga aega kulus umbes sama palju. Võibolla pisut rohkem, sest üks närveeris ja muretses pidevalt ning teine üritas pihta panna penoplasti, tüübleid ja närida pappi. Blacky nimelt arvas, et ma ei peaks oma elu ohtu panema mingi sellise kolaka tuppa vedamisega. Et no ok, kui sul oli just vaja see tuppa tuua, siis palun jäta ta nii nagu ta on ja ära enam sellega tegele. Suska seetõttu oli uudishimust koolemas, et misasi see ometi on ja ossa, siin on mingi krabisev pakikene sees ja siis veel mingi mõnusalt praksuv peno jne. Kogu aeg traageldasid mõlemad jalus nagu kaks eeslit. A lõpuks väsisid ja läksid eemale passima, päris ära ka ei saa minna ju, ei või iial teada.

Aga riiul on aus! Esimesena läksid ritta käsitööraamatud :)