Ära käisin ja ellu jäin :). Eile oli küll selline tunne, et mis ometi mu arus oli, et ma minna lubasin. Täna sadas siin ka pea terve päeva. Saatsin emale 3 paiku smsi, et pangu ometi pesu õue kuivama, ilusat ilma vaja. Tal on selle pesuingliga mingit head sotid, alati kindla peale minek.
Täna oli ka. Kui sõitma hakkasin, siis veel tibas aga ema oli just poest tulnud ja polnud veel pesema jõudnud hakata ka :P. Lubas kohe tegutsema hakata ning kui kohale jõudsin, enam ei sadanud. Etenduse ajal tibutas vaid esimese vaatuse lõpu poole aga muidu oli täiesti ok ilm. Isegi sääsk piinas pisut ja leidis tee läbi patside peanahani.
Etendus oli võimas. Midagi sellist ette võtta on ikka hullumeelsus, ma ütlen. Ja need näitlejad peavad rauast tervisega olema. Pidevalt oli keegi poolalasti, paljajalu või külitas märjas rohus.
Kõige mõjusam oli Andres kui ta kõigevägevamat neab. Ja need ristid pilvise õhtutaeva taustal...
Mul kooliajal oli 3. osa lugemine kõige vaevalisem, seetõttu ei mäletanud kõike.
Aga äratundmisrõõm tuli ära :). See teretamise teema ning raamatud versus rohi emale või lahtine loog heinamaal on ikka ajatu.
Publikut oli seinast seina...
1) Etenduse I vaatuse kõige vaiksemal hetkel hakkas ees pensiokatel kotis mobiil helisema ja aru nad muidugi ei saanud, et see nende oma on. Piinlik hetk.
2) Vaheajale minnes küsis üks herr teistelt: see on see tammsaare vää?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar