Õmblustöö

Ma imetlen inimesi, kes fännavad õmblemist. No vot ei ole mulle antud seda soolikat ja hädapärased tööd teen hambad ristis.

Viimasel ajal pole muuks peale närveerimise ja stressamise aega jäänud :). Aga nüüd on kõik möödas ja püüame siin elu tagasi rutiinitööbastele seada. Natukene on kootud ja üks kohustuslik õmblustöö on ka valmis saanud. Seekord siis Blackyle ning üldiselt võiks asjanduse katalogiseerida rubriiki "taaskasutus", kuna materjaliks minu igivana pidzhaama. Vaja oli midagi, mis kaitseks kaela ja käppasid ning ulatuks kõhu alla ka. Olemasolevast helkurvestist ja kombekast ei olnud lõike võtmisel ka erilist abi, sest need olid tehtud tiba teistmoodi. Seega tegin nii nagu kunagi Triinu kommenteeris mängushotlase õmblemist, et laotad aga koera paberile laiali ja võtad lõiked :D. Võinoh, päris nii karm polnud, esialgsed kontuurid tegin vesti alusel. Siis panin asjanduse koerale selga ja hakkasin edasi mõtlema. Välja nägi too nii nagu keskaegsed obesed oma hõlstidega, küljed maani. No ühesõnaga, hädapärane asi aga kuidagi ma selle lahendasin.
Selga läks ja virisedes kanti ka, esimesel õhtul.

Konstrueerimises sai vist väike viga tehtud, igatahes põõnas peni hommikul minu kõrval ilma oma särgita. Jääb selgusetuks, kes teda öösel aitas sellest vabaneda. Täna tuleb see jupstükk siis uuesti üle vaadata. Eile õhtul juba õmblesin soonikkrae lisaks, sest kael jäi liiga paljas ja vaba käparapsatustele.