On kallis mulle kodupaik

Orbiidil tagasi, Võrumaal ja Haanjas käidud. No on neil ikka lund, seal oli ikka täitsa talve tunne peal. Sõit oli pisut tappev, eriti kui teeolud vahelduvad, pool teed sõidad nagu siil udus ja tagasiteel juhuvad naiivsed blondinaljad kojameestega. No milleks manual, eksole? Oma kogemus on ikka hindamatu väärtusega. Hea, et ma veel kohe teenindusse ei helistanud, oleks nalja saanud.

Koerte kohtumisrõõm oli seekord piiritu. Ammu pole sellist elevust olnud! Kui ema juurde maanteelt ära keerasin, nägin teispoolt heinamaad minu poole lendavat musta troppi, kelle järel lohises ema. Maadam ja tema rõõm! Koerad mängisid koos, lösutasid kõrvuti sohval, ronisid sülle, B ajas Suskat taga mööda elamist :D (juhtub harva). No nagu oleksin mitu kuud ära olnud, oehh.
Ema rääkis, kuidas ta igal jalutuskorral maadamile kombeka selga toppis, kuna ilmaolud olid sandid. Tüüp oli iga kord südamest ohanud aga ikka allunud. Mina siin midagi sellist eriti ei sunni kandma, ainult suurte vihmadega vahel. Aga seda ohkamist kujutan ma elavalt ette :D.
Suska aga käis kliinikust lahkudes korraks kaalu peal ja hoidja kiljatas näidu peale. Nii et dieedile tuleks nüüd ikka tõsiselt mõtlema hakata :P.

------------------------------------------------------------
Koolitus oli ütlemata asjalik, teemaks burnout ja stress, selle äratundmine, riskifaktorid. Huvitavaks tegi koolituse veel see, et lektoriks oli arsti haridusega inimene. Sellised 100% süvapsühholoogid tekitavad mus reeglina kerget õõva aga tema oli väga asjalik ja vaatenurk oli pisut teisem.

Mõned meenutused - naistel on läbipõlemisoht suurem, kuna nende töö reeglina ei lõppe palgatööga; peale rasket maksimumtasemel töötamist tuleb puhata vähemalt 2 nädalat, lihtsalt optimaalsele tasemele ümberlülitamine ei aita; kriitilisem aeg : 30-40a, eriti kui kokku langevad karjäär ja väiksed lapsed; jne. Stress on inimeses alati olemas ja mingil tasemel vajalik, olulisem on ära tunda tõsisemad signaalid ja vastavalt reageerida (lihaspinged, unustamised, apaatia sotsiaalse suhtluse vastu nt jne).

Läbipõlemine on omamoodi palk pühendumise eest :).

Kopi-paste netist:

ORGANISATSIOON
Difuusse ehk Marshmallow-organisatsiooni tunnused ja probleemid

• Ebaselged väärtushinnangud – organisatsioonide muutumis- ja ühendamisraskused. Ähmased eesmärgid – lahkheli organisatsiooni ja indiviidi eesmärkide vahel.
• Ebaselged ja ebarealistlikud ootused tulemuste suhtes – hiljem tuleb asi ümber teha.
• Ebakindlad professionaalsed rollid, kriteeriumid või raamid – rollikonfliktid.
• Ebaselged nõudmised – organisatsioonis tekivad konkureerivad tegevussuunad.
• Muudatuste kiire tempo ja tegevusmudelite nappus – peatähelepanu jääb põhialale.
• Rohkem tehnilisi abivahendeid – kommunikatsiooniraskused ja infomüra.
• Uued projektipõhised töölevõtutingimused – töötajate ebakindlus.
• Määratlemata tööaeg – kodu ja kontori piiri hajumine, lollikstöötamine.

Läbipõlemise olulisemad sümptomid

Füüsilised: kiire väsimine, tüdimus ja apaatsus, iseäranis unehäired. Psühhosomaatilised haigused – valud, millel näib puuduvat füsioloogiline põhjus.
Vaimsed: unustamine, kontsentratsioonihäired, hajameelsus.
Emotsionaalsed: “sinine esmaspäev”, urelus – sage või pidev seletamatu ärevustunne, depressioon, närvilisus.
Sotsiaalsed: inimesed muutuvad ebameeldivaks ning kaob soov ja jaks nendega suhelda.
Eksistentsiaalsed: elu mõte muutub küsitavaks.

Keda huvitab lähemalt, siis pange otsingusse Mart Jürisoo. Temalt on ilmunud ka raamat eesti keeles. Üks lühikokkuvõte teemast on nt siin