Shotikad ägisevad vaibal, eile ema juures said keedetud seakõrvu ja muud head paremat. Liiga unised, et õue minna aga peaks vist ikka ajama. Ema oli potitäie seakõrvu hakkinud cm2 suurusteks tükkideks ja pannud karpidega sügavkülma. Oma koerale jäi üks osa ja shotikad said ka. Pidu-pidu! Kuigi ma arvan, et nad oleksid tervetena neid ka järanud meelsasti.
Praegu käib paralleelmagamine, nagu kaks musta vorsti.
Eile olid Mia, Kiti ja Sidi telekas, Suska vaatas meelsasti ja mörises kinnise suuga sekka. Eks ta vist ikka midagi seal märkab või näeb. Öeldakse, et koerad ei erista telekast midagi. Blacky on kutsikast peale telekat vahtinud, eriti kui näitatakse loomi, koeri, kasse. Suska ka, kuigi tema huvi on pinnapealsem, pigem häältele orienteeritud.
Koon paanilise kiirusega emale salli aga valmis vist ikka ei saa. No täiesti tobe mina, ikka tuleb jätta kõik viimasele hetkele. Võinoh, mul polnud vahepeal üldse isu kududa, kui nüüd aus olla. Reedel alustasin, valisin hästi lihtsa mustri, jämedamad vardad ja paksema lõnga. Kui ma salli jõuangi, siis pitsi kindlasti mitte. Aega napib, homme Riiga kah veel.
Nii, nüüd üks nõuab nõudlikult õue :P
Minu koer vaatab ka telekat ja reageerib kõikidele loomadele.. sõltumata sellest, kas tegemist on koera, sebra või delfiiniga. Eriti ägedate elukate puhul tuleb seista nina vastu ekraani ja üritada neid hammustada kui nad liiguvad - väga meeldib "püüda" ratsavõistluste ajal hobuseid :)
VastaKustutaMonika