pühapäev, 23. november 2008

Tuisk

No ikka möllab! Käisin koertega 8 paiku, siis olid juba kerged hanged. Penid lumised ja palle täis:).
Meil oli isegi elekter vahepeal ära, jõudsin juba pabistada (elektriküte ju)...

Võtsin ette soki, pimeda ilmaga lihtsam kududa kui pitsilist piibelehesalli. Piibelehe osas on ka pisut progressi, mustri järgi nagu pool juba valmis aga kuna vardad said liiga peenikesed, siis peaks vist mustrikordi juurde lisama. Ema vaatas vesise suuga ja küsis 2 korda, kellel ma seda teen :D. Kui jõuludeks valmis saaks, võiks ju ära kinkida. Selline libahaapsalu on või siis lihtsalt üks eesti sugemetega pitssall.

Tavaliselt ma tööasjadest ei blogi, pole eetiline ja konfidentsiaalsust on ka omajagu aga täna tegin ühe pildi, sest case on unikaalne ja põnev. Mina alustasin suvel, müük vist juba aasta varem ja loodame sel nädalal lõpetada. Pildilt võib näha, kui palju kooskõlastusi võib ühe lepinguga kaasas käia :). Teema pole lihtsate killast aga ma olen ennast sellest läbi närinud ning pisut uhke ka. Juhtusin just eelmisel nädalal kuulama, kuidas müügimees teisele ütles, et "sa ei kujuta ette ka, millist hullu vaeva on ta sellega näinud!" Meie töö helged hetked :), selline "me happy" (tsiteerides lätlast :P) situatsioon oli. Nüüd hoian pöidlaid ja varbaid risti, et kõik sujuks! Kasvõi juba sellepärast, et ma ei taha seda pakki enam uuesti lappama hakata. Töö tegi huvitavaks kasvõi see, et minu otsene kontakt oli UKst ja ma sain ikka päris korraliku keelepraktika seetõttu. Ma nimelt pisut pelgan neid, kellel emakeel on inglise. Baltlastega on kerge, me kõik teeme vigu ja pm saame aru, mida keegi öelda tahab. Britid on teistsugused, vahel tajud kerget irooniat, kui miskit läheb kehvasti.
Selle loo taustal olen ma aru saanud, kui raske võib olla müügitöö. Ei piisa ainult sellest, et on hea asi ja klient tahab, nüansse on seinast seina ja see kõik panna raamidesse ja vastavusse meie ning nende reeglistikuga võib olla vahel tõeline challenge! Just sellised seigad töö nii põnevaks teevadki.
Kui ma sellele kõigele tagasi vaatan, tekib mul paralleel sassis lõngakeraga. Lõng on ilus ja õudselt tahaks kudumiseks ära kasutada aga kõik on sassis nagu körtpärtli särk! Hakkad siis kiht haaval harutama, see kõik võtab aega ja nõuab kannatlikust. Lõpuks kõik sujub, lõng saab kerasse ning võib kudumisega algust teha :).

3 kommentaari:

  1. Meie penid püsisid aias...no ma stopperit just käima ei pannud, aga kolme minuti. Siis laskis kolli kuulipidujavalangu kuuldavale ja kauka peksis esikäppadega vastu eesust. Meie õuekoerakesed :)

    VastaKustuta
  2. aga mina jõudsin just bondimast tagasi:) rongiga muidugi, mis oli tagantjärgi vaadates väga õige mõte. Bond oli endiselt....mehine:)

    VastaKustuta
  3. Kes see ikka sellise ilmaga õues soovib aega veeta, peale laste muidugi :D Ema lasi kassid ka korraks terrassile, hirmsasti tikkusid sinna, aga sama kiiresti tahtsid tuppa tagasi ;)

    Sall on paljutõotav, kui sellised tuisuseid päevi veel palju tuleb, ei tohiks küll probleemi olla jõuluks valmimisega.

    VastaKustuta