Selle punase mummulise ma kudusin vist peale keskkooli või Peda ajal, täpselt isegi ei mäleta enam. Olin pikka aega vaimustuses Tiina Meeri kudusaadetest, kus ta õpetas mitmeid trikke.
Üks, mida ma palju kasutasin, oli mitme lõngaga kudumine silmuseid venitades. Pind jäi mitmevärviline, reljeefne aga korraga kudusid vaid ühe värviga. Vot siin on just seda kasutatud palju. Lõngaks kunagi vabrikus nimega Tekstiil korrutatud Venemaa päritolu peenvillane.
See valge pitsiline on mohäärkampsun, mille ma kudusin oma esimese ja viimase kultuuritöötajate streigi ajal :D. Kui ma mäletaks, mis aasta see oli? Tean, et tuli istuda tööl aga tööd teha ei tohtinud, seega paljud kudusid. Lõnga ostsin Kosmose vastas olevast poekestest, see tegutses siis juba. Muster pärines ilmselt mõnest soome käsitööajakirjast, neid telliti tol ajal raamatukogusse palju ning ma olin usin mahajoonistaja.
Roheline kamps on mul jällegi omalooming ning nondest Venemaa peenvillastest lõngadest kootud. Mustrit kujundasin nii kuidas pähe tuli, rida siit ja teine sealt. Oluline oli, et värvid klapiksid ja ise rahul oleksin. Kandsin seda kampsunit omal ajal väga palju. Vist ülikooliaegne lemmik, kui ma õigesti mäletan.
Tumeroheline rõivatükk pole kunagi mu eriline lemmik olnud. Kootud jällegi peenvillasest ja mäletan, et võttis meeletu aja kõik need palmikud ritta saada. Puusse panin esitükkidega ning too lukk osutus liiga raskeks pehmele kudumile. Võibolla kandsin paar korda, ülejäänud aja on mul seisnud kapis. Kahju. Täiesti hull töö oli ja ma ei teagi, mis tast võiks saada. Eelmisest ajaliselt vist kõige vanem, kootud kas keska ajal või pisut peale keskkooli.Järgmine kampsun on kootud 80ndate lõpus, võimalik et ajaliselt umbes samal ajal kui
tumeroheline. Mustri leidsin jällegi soome ajakirjast, nime enam ei mäleta. Lõngaks oli Raasikul vahetatud maavillane lõng. Vanatädi kasvatas lambaid ning kui villavahetuses käis, siis tõi mulle alati kingituseks vihi või paar.
Mäletan, et too lõng oli eriliselt ilus ja ühtlane (kvaliteet kõikus, kuna villa toodi vahetamiseks mitte ainult Eestist, vaid ka nn mustad käisid vahetamas). Kampsun oli mõnus ja tulemusega olin ma tookord väga rahul ning kandsin pisut.Viimaseks kapileiuks osutus mu "kalevipoja" kampsun :D. Ema kunagi
ristis tolle niiviisi. See oli üks väheseid kampsuneid, mida ma olen ringselt kudunud. Lõngaks maavillane ning sekka pisut mohääri ka mummudeks.
Kasutasin jälle noid Meeri poolt õpetatud trikke ning mängisin lõngadega. Proovitud on seal ka kahevärvilist soonikut. Mustrid on ilmselt jälle tuletatud siit ja sealt, mulle meeldis niiviisi miksida ja mängida.See kampsun venis igasse suunda - pikkusesse ja laiusesse aga sellegipoolest oli väga armas :). Kannan talvel praegugi kodus vahel, mõnus soe on.


Ma tean küll, et nood kampsid kõik pisut räsitud välja näevad aga ma ei raatsi neid kapist välja visata.
Lõpetuseks üks näide ka minu õmblustööst. Nimelt tuli mul kunagi mõte õmmelda Blackyle shotiruuduline vest. Lõiked võtsin ühe kombinesooni pealt ning riieks oli pehme fliis. Peale õmblesin veel helkurriidest shotikad :). Blacky poosetas sellega pikka aega, täna oli nõus poseerime Suska.

Here is a short gallery of my handwork from 80ties and 90ties. Most of these have been designed by me and I used the local yarn.
All those sweaters have been stored in my wardrobe, allthrough I don´t wear these anymore. It is all my work and I don´t want to give these away :).
head suured kapid:) aga kas mitte sina ei otsinud just hiljuti peenvillaseid kampsikuid kaltsukast, et vanutada. Nood sobiks selelks ülihästi ju.
VastaKustutaMina jah aga ma ei raatsi :D
VastaKustutaOh milline varandus nüüd päevavalgele toodud:) Sa oled ikka ammust ajast siis nii lahedaid asju kudunud, ma ei raatsiks ka vist lihtsalt ära anda neid.
VastaKustutaMa olen pool elu kudunud jah :).
VastaKustutaKusjuures ma ei ole väga kindel selles vanumise osas, neil on äkki mingi kiud lisaks ja ma ei taha ära kräkkida. Las seisavad :P