Kuigi palju on juba eelmises postituses kirjas ning kommentaarides lisaks, mõtlesin pisut veel kirjutada eilsest ERMis käigust. Minu vastas oli proua, kes uuris Mustjala naise riideid. Aeg-ajalt käis juhendamas üks töötajatest, kes tegi üldistusi, täpsustas. Väljas olid rätid, põll, seelik. Rahvariided nagu riided ikka aga vot siis tulid mütsid! Nii veider kui see ka pole aga ma pole enne teadlikult selliseid mütse rahvariiete juures näinud. Reeglina on ju ikka rätid, potid või tanud peakateteks aga vot need mütsid olid tase omaette. Uurijad ka naersid:). Mingit aimu mütsist võib saada sellelt postmargilt, see sarvedega pisike siis, parempoolne. Müts on selline piklik, paadikujuline ja servadest keeravad sarved peakohale kokku. Kantakse niiviisi, et sarved tulevad otsmikult ja kuklast üles kaardus kokku. Ja see on naise peakate! Täitsa võimas, ma ütlen.
Pärast käisime ERMi püsinäitusel ning 2. korrusel on üks elusuuruses Mustjala naine stendis seismas ka. Mütsiga.
Aga üldiselt oli ikka äge käik. Nii teistmoodi inimesed võrreldes sellega, keda ma iga päev näen. Sellised natukene omas maailmas, hoopis teistsuguse elutempoga. Aega on süvenemiseks ning vestlemiseks. Armas. Mul hakkab see juba meelest minema...
Ahjaa, kui te sinna lähete, siis te olete uurija. Minule sealne töötaja kirjutas, et meil juba tuleb kaks uurijat aga kuna kindad ei võta palju ruumi, siis mahute teie ka.
Natukene praktilist infot - kui soov muuseumi minna, siis tuleks oma soovist ette teada anda. Esemeid tuuakse välja 10st kella 14ni ning siis 16n saab tellitud asju uurida. Uurijate tööruum on üsna pisikene, max 3-4inimest mahub ehk korraga töötama.
Kindast koopia tegemine maksab 40 krooni, siia alla läheb ka see, kui te ise mustri maha joonistate. Maksmine on sularahas ning kohapeal. Mõnele uisapäisale antakse arve ka kaasa, ülekandega tasumiseks aga viisakas oleks kohal maksta.
Näitustemajas on hetkel 2 lahedat näitust, soovitan vaatama minna. Üks on juubeliaastale pühendatud näitus Eesti uhkus, kus võib näha marati dresse, jänkudega naiste aluspesu, polümeri mänguasju ning keraamikatehase klaase. Täielik lapsepõlv!
Teine äge näitus on lätlastest - "Ei saa me läbi Lätita". Seal tabab teid kindlasi äratundmisrõõm pesumasin Rigat nähes või siis serviise, termoskanne ja seepe uurides:P. Pisikene osa on pühendatud ajaloole ka, sh riietusele (kindad, jälle :P).
2. korrusel adminruumide trepikojas on ühe väliseestlase annetatud portselannukkude näitus. Nukud on eesti rahvariietes ja näevad äärmiselt sümpaatsed välja.
Ja mis pole pika teekonna ettevõtnud inimesele vähem tähtis - näitusemajas on kohvik ka ;).
Sealsamas kogude majas on muide ERMi raamatukogu ka kõigile huvilistele avatud. Teadagi, millist kirjandust sealt leida võib:) Viimati avastasin seal enda jaoks sellise autori nagu Ilmari Manninen (ERMi kunagine direktor, kes hoolimata väga lühikesest elueast jõudis väga huvitavaid asju kokku kirjutada).
VastaKustutaKas see paiknes enne kuskil mujal? KM arhiivraamatukogu oli nt.
VastaKustutaMa olen seal käinud, kursa- ja lõputöö jaoks materjale kogumas. Meenub, kuidas sattusin Marta Sillaotsa külalisteraamatule. Seal oli mh juttu PE Rummost, kes ei lasknud omal juukseid lõigata :D.
Pakuks, et ERMi raamatukogu on vist viimaste aastakümnete jooksul kogu aeg seal olnud, kus praegu. Aga muidugi pead ei või ma ses osas anda...
VastaKustutaKMAR ikka Vanemuise tänaval (http://www.kirmus.ee/Asutus/ajalugu.php), seal olen Pent Nurmekunna materjale pisut uurinud, näituse tarbeks 2006. aastal.
Jah, muidugi. Ma ajasin kaks asutust sassi omavahel. Direktori nimi tekitas hetkeks tunde, et need kaks on nüüd koos :D. Krista Aru juhtis vanasti ju KMARi.
VastaKustutaEnnevanasti nad ju olid koos või ma mäletan valesti.