Kapipõhjast

Koristasin täna kappe eesmärgiga panna talveasjad kõrgemale-kaugemale ära. Nagu ikka igasuguste koristamistega on, tulevad päevavalgele "varandused".
Mu vanatädi Liisi (vanaisa õde) oli vinge heegeldaja oma nooruspõlves ning meieni on mõned tema näputööd isegi säilinud. Nt see äärepits, pikkust on tal 214 cm, heegeldatud tugevast puuvillasest. Kui ma õigesti mäletan, oli see kunagi sängi katteteki küljes. No jube armas on, hoian aastaid kapis :). Eelmises elukohas lõpuks õmblesin köögikardinale külge aga siin on liiga laiad aknad. Pole siiani ka ühtegi head ideed tulnud, kus seda võiks ära kasutada. Variant on teha tume voodikate ja pits oma esialgset funktsiooni täitma panna. Muidu äkki koitab veel ära :P





Siis leidsin oma heegeldatud liniku, linasest niidist kunagi sai tehtud ja asetses too pikka aega minu üürika voodiriiete kapil. Pikkust 120cm ja laiust 23cm. Ideid pole, lihtsalt hoian alles:).



Selline vanaaegne näputöö nagu mu vanatädi tegi, on mulle väga armas. Vahel secondhandides vaatan ikka selle pilguga, et äkki on midagi, mis võiks huvi pakkuda. Selliselt huviretkelt pärineb mu laualina, millel ma vahel oma käsitöid eksponeerin. Maksis imevähe, oli täiesti uue väljanägemisega ning peenikesest niidist heegeldatud lappidest kokku kinnitatud suur lina. Raske ka:). Ei saanud ju ostmata jätta!

Teine leid on too kootud motiividest linik. Kasutan vahel elutoa laual, kuid vähe. Peale pesu on teine mul venitamata hetkel aga motiivid sain pildi peale ritta küll. Niidiks on jälle miskine imepeen ja siidine materjal.