Ma kirjutan viimasel ajal kõigest muust peale käsitöö. Tegelikult ma ikka koon ka, salli hetkel, sest mul on seda killukalli lõnga nii palju. Sall tuleb pehme ja mõnnus, roheline (seda poleks pidanud vist isegi mitte mainima). Tahaks manni tüüpi mütsi ka aga mul puudub kujutlusvõime, kas see võiks mulle sobida ja kuidas ma seda peaksin tegema. Naiivne osa minust arvab, et see pole keeruline. Kriitilisem osa aga ütleb, et ma olen sellega nagu lumememm. No näis, enne peab salli valmis tegema:P. Vestidega mul ei vea, teah, mis kamm see on. Viimane tuli nii mõnus pehme ja soe aga seljas on jube. Ilmselt on asi minu liigsetes kilodes ja ümaras vormis, mitte vestis aga no ma nii tahtsin sellist vesti! Haa. Kodus kannan, kui keegi ei näe.
Hammastest pole siin kaua juttu olnud, minu omadest siis:). Mul on täielik tandemtiim kujunenud. Kui käin raviarstil, siis too peab pikki kõnesid ortodondiga, et kuidas ja mis ja millal. Lähen ortodontiasse, siis on kõnede suunad teispidised. On saabunud aeg vanu esiplomme välja vahetama hakata ning see vajab orgunni. Millal traat maha, ravisse ja kunas kohe traati peale tagasi panema. Mulle selline "poputamine" täitsa meeldib:). Kusjuures nad on erinevates kliinikutes aga näeh, asi toimib.
Mulle tundub, et soojal suvepäeval on villasest lihtsam kududa kui lumevaesel talvel :S Praegune kummaline aasta-aeg ei ole eriti käsitöösõber, kuigi kõigi märkide järgi ju peaks olema:)
VastaKustutaEi teah, mul käib see hooti. Kui olen lainel, siis koon palju ja järjest. Kui isu pole, siis asjad ei suju.
VastaKustutaTead kullake, mu meelest need mütsid sobivad kõigile. Pane pähe mispidi tahes. No et üks lollikindel peakate.
VastaKustutaA vestidega mul sama jama, koon valmis, tundub hää, ja siis seljas nagu miski jääks puudu...