Segane päev

Kõik siin kurdavad, et päev sant. Mina nii päris ei saa öelda. Kui millegi kallal viriseda, siis selle, et ootamatult on lumi maha sadanud ja teed on kole libedad :S
Aga muidu on kõik hästi! Aitasin täna ühe kutsi koju tagasi ja see tegi südame soojaks. Shotikaid satub ula peale küll harva aga seda olulisem see kojuaitamine on. Seekord lõppes teema nii kurioosselt, et ennastki ajab hetkel natukene naerma:).
Nimelt oli koer tätoveeritud, suur au kasvatajale, kes tol ajal taipas pesakonna märgistada. Kohustuslikuks läks see ju alles 2000.aastast. Kasvataja andmed saime ruttu kätte aga oh häda, kuna see temal üks väheseid pesakondi, siis andmed vananenud ja telefoninumber ei olnud enam kasutusel. Mõtlesin pea paksuks, surfasin netis ja meenutasin omi kontakte. Kuni lõpuks juhatusest üks liige meenutas, et see koer on ju meil erinäitusel kunagi käinud! Ja igal näitusel on kataloog ja kataloogis on koera andmed plus omaniku omad ja näitusepeded :) koguvad katalooge!
Lühikese ajaga oli omanik kindlaks tehtud... aga ilma kontaktnumbrita. Proovisin otsida telefonikataloogidest, kuid need ei andnud midagi vastuseks. Ja siis järsku meenus, et alles hiljuti helistati kolleegile, et tema nimel olev auto segab liiklust. Helistati politseist! Kui nad autoomanikke leiavad, miks nad ei võiks koeraomanikke leida?! Mõeldud, tehtud.
Politseiproua oli väga asjalik. Soovitas kennelliitu, tõuühingut jms. Kui ma lõpuks sain talle selgeks teha, et ma ei otsi koerteregistrit, vaid inimeste oma ja et mul on nimi aga pole, kes talle teataks, siis ta teatas lakooniliselt. Oodake, ma helistan teile tagasi.
Paari minuti pärast tuli kõne, et jah, omanik leitud jah, oli kadunud, läheb toob lapse lasteaiast ja siis sõidab Männikule. Politseinik küsis siis uuesti, et kes ikkagi mina olen :D. Ütlesin, et tõuühingust ja aitasime kambakesi koera omanikku leida :). Imestus oli tal suur aga tänas teatamise ja abi eest ning lubas omakorda juhendada kodanikku, kuidas koer kätte saada.
Kella 20 ajal sain kõne, et koeral käidi järgi nii et nüüdseks on ta loodetavasti kodus.

Nii et siit moraal! Regage koerad kasvataja nimelt oma nimele kennelliidus, ostumüügilepingu alusel. Siis jääb teist vähemalt mingi jälg maha. Registrid on muidugi ka abiks.
Aga hoiupaik oli väga koostööaldis ja selle üle on mul hea meel.

Teine hea uudis on see, et tänasest läksin ma kooli! Keeltekooli küll aga ikkagi kool :).
Päris vahva oli, jaksasin kaasa mõtelda ning sain rääkida ka.