Peatükk horisontaalist

Mingil kummalisel põhjusel tabas mind täna juba teist korda sel aastal mingi koletu peavalu. Selline, mis ajab iiveldama ja teeb pea uimaseks. Tekib salamisi ja halvab täiega kogu elu.
Hommikul olin reibas ja tubli. Olin lubanud kolleegile, et sõidutan ta koos kahe kiisupojaga kliinikusse. Abivalmis kolleeg nimelt pakub hoiukodu kahele kassiabi poolt leitud kiisupojale. Ägedad loomad, kaks musta elukat, kes näugusid võidu autos oma boksides olles terve trajektoori Lasnakalt Õismäeni. Nimelt on Kassiabi koostöö kliinik Õismäel.
Kiisud said üle vaadatud ja rohud kaasa (ühel oli köha), kimasime tööle. Jaja, meil on eriti iisigõuing offiits. Ärge kellelegi rääkige! Aga meil olid kiisud täna kah tööl :P
Mina asusin reipalt tööle ja siis see mind tabas. Tapjapeavalu. Õud. Kuna ma eriti ei armasta niisama jooksu pealt tablette süüa, siis ikka kannatasin. Jõiin paar kohvi ning käisin lõunal, muutusteta. Lõpuks laekusin tagasi koju ja siin ma siis olen, horisontaalis ja talumas Suska mängukisa. Nimelt said koerad uued mänguasjad, hillsi konservi ja suure toidukoti. Loomakliinikud on ohtlikud paigad, sealt ei saa kunagi tühjade kätega ära tulla :P. Ajastus oli aga jama, sest Suska on viimased poolteist tundi piiksutanud oma jaanalinnuga nagu segane. Parkis end minu külje kõrvale voodisse ja läbilõikav piiks ja prääks lõikab ajudesse. Urrrr. Ta läks isegi jalutama, jänes hambus. Nood on samast sarjast kui kana - siuksed pisikesed, lateksist ja peenikesed. Kana jäi kiiresti tummaks, ehk juhtub sama ka jaanalinnu ja jänesega :S. Blackyl oli huvi vaid sekundiks, Suska lihtsalt arreteeris uued elukad ja vedas kõik voodisse. Pidu auulis.
Olemine on parem, kui tukkuda ka saaks, siis ehk saaks täitsa kombesse end.
Nutulaul, ma ütlen!

***
Nothing important... just an awful headache and im laying the the bed with playing scottie. This noice is a bit annoying :S but I hope I will survive.