Juuli

Kuhu kadus juuni? Alles ma kolisin siia ja siis oli maikuu lõpp. Hämmastav.

Mul on nii uni, kuigi magasin 8 tundi järjest. Järelmõjud? Leedu oli kokkuvõttes päris lahe, kuigi see olenes ilmselt inimese kogemustest ka. Ma pole nii palju ringi sõitnud, et küllastus oleks käes. Suudan veel Leedustki rõõmu tunda, va lend. Too Flokker oli jubedik, eriti minnes. Sõitis terve pika hoovõturaja läbi ja siis keeras ringi ning hakkas otsast peale. Ilmselt ilmastik mängis oma rolli aga kõhe oli ikkagi. Kui me lõpuks õhku saime, oli müra nii suur, et ei saanud kaaslasega juttu puhuda. Üleval pool pilvi läks rahulikumaks, päike säras ja pinge läks mõneks ajaks maha. Maandumine oli aga kole. Pilvepiirist läbi rammides lennuk rappus ja loksus. Ma olen oma lühikese elu jooksul päris palju lennanud aga sellist kogemust pole olnud. Pärast kuulsin jutte külg ees maanduvast lennukist ja kilomeetreid õhuaugus langevast lennukist jne, järelikult võib olla veel hullem. Mul on vist siis vedanud.

Mõtisklesin õhus, kunas ma üldse esimest korda lendasin? Vist oli Aeroflotiga Odessasse, õndsal nõukaajal. Mäletan siniseks keedetud mune ja tükisuhkrupakke, lennuk peal. Aga kas Odessa ja Islandi vahel tõesti lende polnud? Ei meenu... Islandile läksime läbi Taani, ümberistumised, ootamised lennujaamas. Siis tuli Jeruusalemm, lennud läbi Helsingi ja Frankfurti Tel Avivi. Suured Lufthansa lennukid, mäletan äikest öös. Siis sekka mõned bussi- ja laevareisid Euroopas. Ja siis praeguse tööpaiga sagedased lennud. UKsse, Prahasse, Varssavisse, Helsingisse jne.

Lennujaamad on suht anonüümsed, sarnased ja koledad. Vilniuse oma hämmastas, seal on küll suured ümberehitused käimas aga ma ei arvanud, et jaam nii pisike on?! Meenutas mingit sammastega mõisahoonet, paar gate´i ja turvakontroll ning nurgake kommide-suitsude-alkoholi müügiks. Kaks pubi nimelist kohta ka, pisikesed ja kurja teenindajaga:P.

Ja Vilniuse linnast ma parem ei räägi. Ma enam üldse ei imesta, kui soovitatakse takso tellida hommikul õhtuseks lennuks. Ainuüksi linnas lennujaama sõitmiseks võib kuluda tunde. Ummikud on kohutavad!!! Meie siinne liikluskultuur on selle kõrval nii kena ja korralik:). Nägin olukorda, kus sõideti kinni vastassuund ja regulaarselt. Lisaks üle kõnniteede, et edasi liikuda. Pööret peateele tehti skeemi - kel nõrgemad närvid - alusel. Ma ei tee nalja, täpselt nii see käis. Fooridest polnud kasu, sest kõik oli umbes. Kui väike vahe tekkis, sinna end ninaga pressiti. Päris hull vaatepilt oli!

On üks asi, mis mind lennujaamades marru ajab. Lõhnapoed! Alati on keegi, kes end seal parfüümiga üle kallab ja siis lennukis sinu lähistel istub. Õudne, ära tuleks keelata testimine :P. Tõsiselt vastik, lõhnamaitsed on ju nii erinevad. Vilniusesse minnes oli mul natsa tervisejamasid kah veel, sõin juba varahommikul ibumaxi ja söögiisu eriti polnud. Lisaks raskem lend ning tugev vänge parfüümilõhn kokku tegid kogemuse suht kehvaks. Ainus lõbus seik oli esimest korda lendava noore kolleegi küsimused teemal - evakueerumine:). Et millal kingad jalast, miks peab puhuma ja kus see turvavest on ja väljapääsud. Ma pole ise nii põhjalikult kunagi selle teema vastu huvi tundnud:).