Some thoughts

This is the picture I found from Lene´s blog. Lene lives in Lapland and I like her blog much. Lene`s yarn is perfect! These are about the yarn should be - natural and colourful. Not the yarn from supermarket, with labels and made somewhere far from us. Natural yarn is more close, more "ours".

It is my dream to live like Lene is living. I would like to have a little house far from cities. The place to play with yarn, wool, colours. Lot of space for dogs! Rabbits and mooses around, real winter and real summer with cranberries. Silly dream, isn`t it? Oh, I forgot, there should be one small piano as weel, white maybe. Its just a dream, nothing else... :)

Mulle meeldib väga Lene blogi. Ta kirjutab sageli ja ma loen alati huviga. Tema tööd on kenad ja ta ei kirjuta ainult oma käsitööst, vaid kõigest. Ka elu pahupoolest. Minu meelest on nii õige, et kirjutama peaks kõigest. Nendele, kes lugemas armastavad käia ja inimesest ehk rohkem teada soovivad. Minu meelest on sellised blogid igavad, kus iga hinna eest on püütud luua keskkond, mis peegeldaks vaid pindmist ja positiivset. Elu pole ju nii ühekülgne ometi.
Aga Lapimaa on ilus. Ja Lene elu seal on nii kodune ja mõnus. Tal pole seal kerge ja elul on talle omad vimkad aga keskkond on imeline. Mulle meeldiks nii. Puidune maja, ruudulised aknad, tõeline talv ja akna taga põdrad. Ilmselt on seal ka piisavalt privaatsust ja vaikust, vähemalt piltidelt jääb selline mulje. Ja nood lõngad tal seal! Sellised õiged. Pole poeomad, mida saavad kõik omale osta ja mis korduvad supermarketist supermarketisse. Ma hakkan viimastest tüdima. Naturaalne, villane, maalähedane on kuidagi palju omam. Eriti kui seda ise veel värvida saab. Ehh, kui oleks selline majakene nagu Lenel, et on ruumi telgedeks ja lõngadele piisavalt, ruudulised aknad ja palju aega seal toimetamiseks. Ah, mingi unistuste õhtu vist siin. Rääkimata valgest klaverist. Imelik.