Kuna ma olin täna varane tööleruttaja, siis päädis päev täitsa korraliku kojunaasmisega. Kohe nii korraliku, et kella poole 6st ma juba jalutasin koertega esimest tuuri alevi vahel. Väljas oli valge! Soe! Mõnus! Tegin kodus lausa süüa, katsin elutuppa laua ja vaatasin loojuvat päikest, ehh. Emotsioonid!
Siis mängisime shotikatega ühe ägeda raundi kana peitmist ja püüdmist (Suska lemmik) ning kopraonu pooleks tirimist (mõlema lemmik). Ja üleüldse oli me täna isegi nii tublid, et valisime Kaspari kampsunile lõngad kah välja, vot. Mina ninapidi lõngakastis mõtisklemas ja koerad + kass ninad kastis ka uurimas :P. No vaidluseks ei läinud ja keegi pihta ka midagi ei pannud, minu maitse jäi peale ning üks kena meresinine toon sai valituks. Kudumiseni ma veel pole jõudnud, sest lõngavalimine oli nii pagana igav töö Blacky meelest, et vajas kohe pikemat kondisirutamist, soovitavalt õues kevadises õhus.
Nii me siis läksime uuele tiirule. Suure kaklemise peale suutsin nad eemal hoida kooli korvpalliväljakult, seal oli koolivaheaeg täies hoos ja pallipoisid tegid trenni (palju palle, noh).
Pallid ajavad koerad täiesti leili. Mäletan, et kord lubasin Blackyl minna jalkatrenni poistega mängima. Poisid ise kutsusid ka, nad ju ei tea, milline oht on shotika näol olemas pallidele :D.
Blacky triblas päris vingelt ja oleks äkki isegi kohalikku tiimi saanud aga poistel hakkas pallidest kahju (B. on katki hammustanud mitu jalgpalli, rääkimata korvpallidest, mis on tugevama kattega ning suured). Vot. Seepärast ma siis neid koolimaja taha meelitasingi, et saaks pallidest eemale. Blackyl olid silmad rõngas peas ja kõndis ainult külg ees. Aga mul on arenenud muskulatuur kui asi puudutab koerte koju lohistamist :P. Ilgelt pettunud olid aga las harjuvad karmi maailmaga. Lohutuseks said Velcote õli.
See on naljakas, veel paar aastat tagasi tuli Blackyle vajadusel mingeid mitte toidulaadseid sööke-jooke läbi häda sisse toppida. Õnneks on ta olnud terve kui purikas ning enamasti ei pea midagi andma. Aga paar korda on arst pidanud kirjutama rohtu ja ühe pastaga läks küll niiviisi, et kogu elamine oli pärast seda jama täis. Aga suur muutus tuli siis kui meile saabus Suska :). Konkurentsivärk, noh. Suskale andsin tehobakti (korrastab seedimist), Blacky pidi kadedusest otsad andma ja nõudis ise ka seda sama. KUna see pole arstirohi otseselt, siis saigi. Oh seda isu! Sama nali on Velcotiga. Vaja ja kõigile. Mis siis, et rohkem peaks seda tarbima Blacky, kelle aluskarv on na nadivõitu ning vajaks natuke turgutamist. Ei, kõigile on vaja! Hommikuti on köögis õlisaba, no ei jaksa oodata, millal mutt portsu ära mõõdab. Täna B lausa haugatas, isu oli nii suur juba. Uskumatu. Nii et ehk pakkus lohutust, et pallirõõm ära võeti ja tuppa tagasi pakiti.
Hetkel magavad nii paksu und, et ajavad mind ka haigutama. Kududa jaksasin 5cm, rohkem täna ei viitsi... Tänaseks aitab ;), niigi palju korda saadet!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar