Mõtlesin, et kas ma kirjutan sellest aga siis ikkagi otsustasin kirjutada. Too bullika lugu siis. Juhtusin täna lugema koertekoda üle pika aja ning seal kirjutab üks koertekasvataja sellest loost. Nimelt juhtus tema tütar haiglas olema samas palatis tolle puretud lapsega. Oli siis uurinud, mis on loo taust ja mis selgus? Koer on juba pikemat aega lapsi rünnanud aga siiani piirdus see vaid riiete katki kiskumisega. Koerale polevat meeldinud, kui lapsed toas mängivad. Püha müristus!!!
Pere olevat olnud venekeelne, ema siuke beibe ja mees dressinimene. Selline tüüpiline kooslus, kelle jaoks bullikas on staatuse sümbol ja kes lihtsalt laseb koera üle pea ja kurjaks kasvada.
Ma olen õppinud end hoidma eemal sellistele lugudele klikkimast, kui nood meediasse satuvad, sest seal ei räägita asjast - inimese vastutusest oma looma eest. Kasvatamata ja koolitamata jätmise eest. Sellised omanikke tuleks trahvida ja koer magama panna enne kui uued õnnetused juhtuvad. Kurb. Lapsest on õudselt kahju.
Hästi masendav juhtum. Mõtlesin ka oma blogisse kirjutada, aga siis loobusin. Et äkki hakatakse samasugust iba ajama nagu Postimehe kommentaarides selle artikli juures. Aga muidu olen su jutuga nõus.
VastaKustutaJamaks muudab olukorra veel see, et mulle bullterrier´id meeldivad. Midagi nende olekust, midagi välimusest. Ei teagi täpselt. Aga kui tulevikus oleks tõesti võimalik omale see koer perre võtta, siis peab pikalt-pikalt mõtlema, kas oleks aega piisavalt loomaga tegeleda või mitte. Vist alles siis, kui lapsed juba suured:(